Kuna punktide vahed on minimaalsed, siis ei anta välja kohti, vaid järkusid. Näiteks kolmanda järgu saanud õpilaste punktide vahe oli 0,09 punkti! Kaheksandate klasside õpilastele anti kaks esimest järku, üks teine järk ja kaks kolmandat järku.

Geograafiaolümpiaadil ei ole konkreetset teemat, valdkond on tohutult lai ja lõimunud teiste õppeainetega – füüsika, matemaatika, bioloogia, ajalooga jne –, samas peab kursis olema päevakajaliste teemadega ja väga oluline on avatud silmaring.

Olümpiaadil osalejatel tuli läbi teha kolm vooru:
kirjalik töö, kus tuli osata lugeda graafikuid, kaartidelt ja internetist tõest infot leida, järeldusi teha;
multimeedia test – piiratud aja jooksul pidi abivahendideta vastama valikvastustega küsimustele;
maastikuvõistlus, mille käigus tuli teha kahe tunni jooksul mitmesuguseid praktilisi töid välitingimustes: ülesanded kaardiga, kompassi kasutamine, nõlva kõrguse ja kalde mõõtmine, kaardistamine, kivimite tundmine jms. 

Viljandis toimetas nende päevade jooksul kokku ligi sada noort, kes kõik on Eesti parimad noored geograafiatundjad. Väga hea meel on Risto üle, kes on nende hulgas ja tipus!