üles
Esmaspäev, 17. veebruar 2025
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

17. veebruar

18. veebruar

19. veebruar

20. veebruar

21. veebruar

22. veebruar

23. veebruar

24. veebruar

Töötajate sünnipäevad

17. veebruar

18. veebruar

20. veebruar

21. veebruar

Artikkel, avaldatud 30. jaanuar 2025, vaadatud 405 korda, autor Maret Laurson, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Raamat teab, kuidas saada iseendaks Autor/allikas: Gert Lutter

Raamat

Minu raamat

Minu raamatukogu

Minu mõtlemisainese leiumaa

Lähen kui üle väljade,

merekohinas kuulen

süttib mus tunnete värin,

kadudes vastu kaugust, kaugust ...

Kust on küll pärit Su võime

muutuda südamelauluks?

Nii, mu raamat

Mõtetest kogutud kindlus

Raamat annab kodule turvatunde ja meelerahu. Just armsatest raamatutest kiirgav inimhinge tarkus, sõna ilu ja võlu aitavad korrastada mõttemaastikke. Kuigi nad on kõik seljaga minu poole, meenub mulle paljude sisu, aga sageli ka lähedased inimesed, kes ühe või teise teosega seotud.

Vanaisa Peetri pärandatud auväärne piibel aastast 1899 ning omakandikirjaniku August Mälgu rannaromaanid hoiavad alles sidet vanaisaga. Ristiema kingitud kaunis köites sari „Seiklusjutte maalt ja merelt“ pani 14-aastast tõeliselt raamatute vastu huvi tundma. Kas sai paremat olla, kui minna salapaika lugema! Oskar Kallise illustreeritud „Kalevipoeg“, millesse kirjutanud pühenduse onu, õpetas nautima ka raamatukunstniku tööd.

Kõrvuti on sattunud Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis“ (see Notre-Dame'i kirjelduse lugemise tunne on tänaseni sees) ja Brown'i „Da Vinci kood“. Kohe tahaks äsja taasavatud Notre-Dame'i seda kirjeldust elavdama minna.

Erilise õhinaga sai loetud skulptor Rodini elulugu „Alasti tulin ma“, mis süvendas huvi skulptuuri, arhitektuuri, aga ka muude kunstiliikide vastu. 
Aeg-ajalt imetlen ikka Konrad Mägi, Eerik Haameri, Malle Leisi jt kunstiraamatuid – värvi ja kompositsiooni balansseeritud mängu. Hea, kui nad on käeulatuses.

Mööda minna ei saa ka nn tüvitekstidest. Kuidas muidu noor inimene saab aru ütlusest, et igaühel on oma Vargamäe oma võitlustega.

Lõbusate ja fantaasiarikaste raamatute riiulis on reas Harry Potterid, Berti seiklused, Anni raamatud. Fantaasia ja igasugused keerdkäigud ning nende lahendamisele kaasaelamine teeb lugeja sisult tugevamaks.

Tipmine sõnakunst on aga luule. „Luule on keele tants. / Kuule, tunne ja näe.“ (Doris Kareva) Artur Alliksaare sügavuti minevast sõnamängulustist paremat ei tea. Näha taevast ja tunnetada maailma Alliksaare luule kaudu, on midagi väga erilist. Hando Runnel on aga tõeline isamaalaulik, kellelt pärineb ka raamatuaasta moto: „RAHVAS ALGAB RAAMATUST.“

Miks? Kas sellepärast, et raamat on ühendav, et raamat on kujundanud rahva ja riigi?

Vastuseid on palju. Aga üks on kindel: inimest on alati huvitanud inimene. Ja kust saab veel rohkem inimese kohta teada kui kirjandusest, kui raamatust, sest  raamat teab inimese kohta peaaegu kõik ja raamat annab inimesele nii palju vastuseid.

Raamat on kui
mõtlemisõpetaja,
tundekasvataja,
mõttevirgutaja,
ilusisendaja,
maitsekujundaja,
sihiseadja,
innustaja,
sõnarikastaja,
inspireerija,
suhtekorraldaja,
konfliktilahendaja,
julgestaja,
lohutaja,
teejuht.

Raamat teab, kuidas
läbi mängu,
läbi liikumise, läbi ilu,
läbi oskuse olla tegus,
läbi oskuse olla tugev,
läbi taipamise ja loovuse,
läbi tagasilöökide ja nende ületamise,
läbi mõtestamise ja juurdlemise,
läbi tasakaalu ja väljendusjulguse,
läbi enesetöötluse ja läbi usu endasse
saadki tõeliselt iseendaks.

Maret Laurson,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kuulutused

Galerii