„Vidusilmale“ lisab aga kihte ja ehk ka usaldusväärsust see, et tegemist on autori elulool põhineva teosega. Samuti ei edastata siin, erinevalt „Imest“, kõigi osaliste vaatepunkte, vaid saame juhtunust ülevaate vaid läbi Rossi silmade. See annab aga võimaluse peategelase intiimseimatesse tunnetesse süvenemiseks. 

Raamatu peategelane on seitsmendat klassi alustav Ross Maloy, kes lisaks tavapärastele teismeliste probleemidele peab toime tulema suvel avastatud agressiivse silmavähiga. See toob kaasa operatsioonid ja kiiritusravikuurid, juuste väljalangemise ja vajaduse kanda mütsi, silmakreemi ja -tilkade rohke kasutamise.  

Vaatamata karmile teemale on teos optimistlik ja elujulgust sisendav. Siin on ohtralt hetki, mis mõjuvad äärmiselt lõbustavalt, samas aga neid, mis pisara silmi toovad. Teose autor on meisterlik pingehoidja. Ta ei lao kogu teadmist kohe lugeja ette, vaid annab talle tükkhaaval vajaliku koguse, tehes seda tempokalt ja osavalt dialoogi ja kirjeldusi balansseerides.  
 
Teosest jääb kõlama üleskutse hinnata inimesi mitte nende välimuse, haiguste, vanuse, soo vm järgi, vaid eelarvamustest on vaja lahti lasta ja vaadata igaüht kui indiviidi. Raamatus tuuakse esile, kuivõrd lihtne on inimesi stereotüpiseerida ja neile nende välimusest johtuvaid omadusi juurde mõelda.  

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm