Otsi
Artiklite sarjad
- n päeva lõpetamiseni (41)
- Vilistlase vaatepunkt (20)
- Nooruse kool 5 (2)
- Kümme küsimust (27)
- Bookstagramid (63)
- Eesti päev (18)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (49)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
18. november
- Risto Lepisto 8.c
19. november
- Adolf Maru Benno 1.c
- Karl Hans Laidna 1.a
- Kirke Sädeli Talp 3.c
- Pille-Riin Nuut 9.d
- Vanessa Laul 7.k
20. november
- Eia Nõgu 6.a
21. november
- Emilia Räbin 1.a
- Liisa Loorits 4.a
- Stanislav Ihnatenko 3.c
- Trevor Riis 1.b
22. november
- Imogen Metsniit 6.c
- Kristelle Kiil 9.b
24. november
- Krister Ivalo 4.a
- Tevin Kaljo 4.a
25. november
- Katreen Sepp 9.c
- Viktoria Vahter 1.b
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu*
25. november
- Jaanis Kannik*
Ameeriklase Rob Harrelli jutustuse „Vidusilm“ võib liigitada nn sick-fictioni žanrisse, mis kajastab haigusi (nii vaimseid kui füüsilisi) ja nendega toimetulekut. Paralleele võiks tõmmata R. J. Palacio „Imega“, mis mõned aastad tagasi eesti keelde tõlgiti ja millest valminud film sarnaselt raamatule palju austajaid kogus.
„Vidusilmale“ lisab aga kihte ja ehk ka usaldusväärsust see, et tegemist on autori elulool põhineva teosega. Samuti ei edastata siin, erinevalt „Imest“, kõigi osaliste vaatepunkte, vaid saame juhtunust ülevaate vaid läbi Rossi silmade. See annab aga võimaluse peategelase intiimseimatesse tunnetesse süvenemiseks.
Raamatu peategelane on seitsmendat klassi alustav Ross Maloy, kes lisaks tavapärastele teismeliste probleemidele peab toime tulema suvel avastatud agressiivse silmavähiga. See toob kaasa operatsioonid ja kiiritusravikuurid, juuste väljalangemise ja vajaduse kanda mütsi, silmakreemi ja -tilkade rohke kasutamise.
Vaatamata karmile teemale on teos optimistlik ja elujulgust sisendav. Siin on ohtralt hetki, mis mõjuvad äärmiselt lõbustavalt, samas aga neid, mis pisara silmi toovad. Teose autor on meisterlik pingehoidja. Ta ei lao kogu teadmist kohe lugeja ette, vaid annab talle tükkhaaval vajaliku koguse, tehes seda tempokalt ja osavalt dialoogi ja kirjeldusi balansseerides.
Teosest jääb kõlama üleskutse hinnata inimesi mitte nende välimuse, haiguste, vanuse, soo vm järgi, vaid eelarvamustest on vaja lahti lasta ja vaadata igaüht kui indiviidi. Raamatus tuuakse esile, kuivõrd lihtne on inimesi stereotüpiseerida ja neile nende välimusest johtuvaid omadusi juurde mõelda.
raamatukogu juhataja






