Esimese peatuse tegime Hispaania ja Prantsusmaa piiri lähedal, kus külastasime kilpkonnade orgu. Kilpkonnade org on väike loomaaed, kus elavad peamiselt kilpkonnad. Selliseid väikeseid loomaaedasid on sealkandis palju. Hiljem külastasime veel huntide loomaaeda. Kilpkonnade orus oli igasuguseid kilpkonni: nii suuri kui väikseid, lihasööjaid ja taimetoitlasi. Kõige huvitavamad olid muidugi Galapagose kilpkonnad, kes on ühed maailma suurimad.

Samuti oli seal ka palju huvitavaid fakte kilpkonnadest. Näiteks kuidas teha vahet emasel ja isasel kilpkonnal.

Kilpkonnabeebid

Galapagose kilpkonn

Edasi suundusime Prantsusmaale, Montpellier' linna sõpradele külla. Montpellier on Tallinnast veidi väiksem linn Vahemere lähedal. Montpellier on väga vana linn, seal asub üks maailma vanimaid ülikoole. Seal asub ka botaanikaaed, mis asutati kunagi ülikoolile ravimtaimede kasvatamiseks. Praegu on seal võimalik kõigil jalutamas käia.

Bambusemets Montpellier' botaanikaaias

Montpellier's külastasime lisaks akvaariumit, mis mulle väga meeldis, eriti meeldis mulle vaadata haisid suures akvaariumis ringi ujumas. Merihobusid me kahjuks seal üles ei leidnud, kuigi tutvustuses oli neid mainitud.

Haid akvaariumis

Montpellier' vanalinnas on palju erinevaid kohvikuid ja restorane. Me käisime seal ühes väga toredas kassikohvikus, kus sai kohvi, teed ja kooki. Eriliseks tegid selle kohviku kassid, kes külastajate vahel vabalt ringi käisid ja pai norisid. Peamiselt nad küll tegelikult magasid kusagil oma pesas. Ühe kassiga siiski õnnestus meil veidi mängida.

Kassikohviku elanik

Montpellier'st hakkasime tagasi Hispaania poole liikuma, kuid enam mitte otse, vaid ringiga. Sealkandis on Vahemere ääres palju väikesi järvekesi, kus nägime flamingosid.

Flamingod

Järgmine peatus oli meil Carcassonne'i linnas. Selle linna järgi on tehtud lauamäng, mis on meie pere üks lemmikuid. Carcassonne on vana kindluslinn ja ka lauamängus on vaja losse ehitada. Meie soov oli teha lauamängust linna taustal pilti ja mängida meie lemmikut seal linnas.

Carcassonne ja „Carcassonne“

Sissepääs Carcassonne'i linna

Edasi liikusime Andorra poole, kuhu jõudmiseks oli vaja ületada Pürenee mäed. Tee Andorrasse oli väga käänuline ja läks väga kõrgele mägedesse. Nägime isegi lumiseid mäetippe. Tee äärde jäid ka mitmed koopad, aga neid me kahjuks külastada ei saanud. Turismihooaeg oli juba läbi ning need olid suletud. Küll aga külastasime huntide loomaaeda. Hunte oli just söödetud, nii et enamus neist magas ja tuli vaeva näha nende ülesleidmisega. Hundid, keda näha oli, olid väga nunnud ja ei olnud üldse nii hirmsad, kui räägitakse. Nad olid nagu koerad, kes magavad terve päeva.

Mägijõgi ja küla

Polaarhunt

Varsti on seal kõik mäed lumega kaetud. Andorras on väga palju suusakeskusi. Kuigi see oleks minu jaoks hirmutav, tahaks seal kunagi ise ka suusatada. Mägede vaated olid aga juba praegu väga lummavad, Eestis selliseid vaateid ei ole. Andorra on väike riik Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Ta on umbes kahe Muhu saare suurune. Rahvast aga elab seal kolme Saaremaa jagu. Andorra pealinn on Andorra La Vella. Pealinn on nagu suur tuledes ostukeskus, ainult poed ja kaubanduskeskused.

Andorra La Vella

Andorra La Vella

Andorrast suundusime tagasi Hispaaniasse ja külastasime üht vana soolakaevandust Cardona linna lähedal. Vanal ajal oli sool kallis kaup ja nii said Cardona valitsejad ammusel ajal oma rikkuse. Seal piirkonnas oli miljoneid aastaid tagasi üks meri ja kuna ilm oli tol ajal väga kuum, aurustus merevesi ära ja alles jäi ainult sool. Soolakihi paksus oli seal kohati üle kahe kilomeetri. Erinevad soolakihid tegid väga huvitavaid mustreid. Külaskäigu ajal saime käia vanades kaevanduskäikudes ning giid rääkis, kuidas vanasti seal soola kaevandati. Käikude laest tilkuv vesi oli väga soolane ja tekitas imeilusaid sambaid.

Soolakihi mustrid

Soolasambad

Reisi kaks viimast päeva veetsime Barcelonas. Seal külastasime kuulsa Hispaania arhitekti Gaudi loodud basiilikat Sagrada Familia ning Güelli parki. Sagrada Familia on väga suur ja uhke kirik. Kuigi seda on juba üle saja aasta ehitatud, ei ole ta ikka veel valmis. Praegu on jäänud veel ehitada üks torn. Sagrada Familia on kuulus oma värviliste akende poolest. Meie külastuse ajal paistis õnneks päike, mis tõi värviliste akende ilu kenasti välja. Güelli pargis oli väga palju kumerate vormidega pinke ja maju, mis olid kaetud värviliste mosaiikplaatidega. Pargis elas ka väga palju rohelisi papagoisid, keda oli põnev jälgida.

Reis oli päris pikk, aga väga tore. Sinna tahan kindlasti tagasi minna. Minu näpunäited teistele reisijatele:

• valmis tuleb olla igaks ilmaks ja kaasa võtta vahetusriided
• lennukisse tasub võtta kommi – isegi kui see ei aita kõrvade lukkuminemise vastu, on see nämma ikka

Sagrada Familia

Güelli park