Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (47)
- Kümme küsimust (1)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
19. oktoober
- Rasmus Rauk 7.a
- Silver Lepik 9.c
20. oktoober
- Carl Erik Trumm 6.a
21. oktoober
- Henri Sink 4.a
- Melani Kivi 9.a
22. oktoober
- Aleksander Saagpakk 1.b
- Laura Bakhoff 7.c
- Oskar Tänav 9.b
Töötajate sünnipäevad
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
7. juulil tähistab meie kooli legendaarne ujumistreener Norma Helde 75. juubelit. Nooruse Meridiaani vahendusel meenutavad oma õpetajat ja edastavad õnnesoovid tema endised õpilased.
Mida on Norma sulle eluteele kaasa andnud /õpetanud?
Stiven Schultz: Distsipliin ja teadmine, et kui sa midagi väga tahad, siis piisavalt kaua proovides sa ka selle saad, ja loomulikult ujumisoskuse, sest Norma võttis mind trenni puhtalt selle pealt, et nägi minus potentsiaali ja uskus minusse, kuigi ma ei osanud veel hästi ujudagi.
Sigrid Osa: Minule on Norma ellu andnud kaasa väga palju. Nii ujumist kui inimeseks olemist. Eks ole valatud ujumisprillide sisse ka pisaraid, aga rõõmuhetki on olnud rohkem.
Kaarli Haandi: Seda, et alati ei piisa ainult andekusest, hoopis olulisem on töökus. Sellega saavutab tihtipeale rohkem kui ainult andekusega. Ja kindlasti liikumise harjumus: see on saanud minu elu igapäevaseks/iganädalaseks osaks. Siiamaani ikka käin regulaarselt ennast basseinis liigutamas, olgugi et viimane trenn Normaga oli aastal 2005. Seega võib öelda, et kaasa on ta mulle andnud palju, sest ujumine on väga hea stressileevendaja.
Ivi Lindrop (Toll): Kohusetunnet juba üsna algusest saati, kui trennidega sai pihta hakatud. Sellest on juba kaua aega tagasi, aga palju eredaid hetki on ikka veel meeles.
Juhan Kolk: Norma andis mulle palju. Kirjeldada seda võiks varsti juba raamatu avaldamisega, aga lühidalt asi lihtne: peale ülikooli lõpetamist proovisin tema moodi sama tööd teha Kuressaare Gümnaasiumis.
Helerin Vapper: Sihikindlus on edu võti, andekus vaid väikseks boonuseks.
Triin Jürisson: Ma usun, et tema tõi minus välja sellise omaduse (seoses spordiga): tulemuste saavutamine ja mitte allaandmine ning alati anda enda max sooritus ja pingutus. Sihikindlus viib sihile ja läbi raskuste tähtede poole.
Mart Mandel: Töökus võidab andekust, kui andekas on laisk. Tänu Norma suurele innustamisele sai ujumises kõik tehtud, mida oleks soovinud. Ujudes erinevatel masters'ite ja maakonna meistrivõistlustel on ta ka suureks eeskujuks olnud kõigile oma ujujatele.
Kairi Põldmaa: Norma õpetas mind elus pingutama ja tulemuste nimel ebamugavust taluma. Õpetas püstitama eesmärke ja pühendumist. Treeninglaagrites õppisin jooksmist armastama.
Kertu Saar: Tänu Normale said veega sõbrunemise võimaluse väga paljud Saaremaa lapsed. Igal jaanipäeval, saunapeol, puhkusereisil leian end jälle mõttelt, et enda vees vabalt tundmise oskus annab ellu ikka nii palju värvi juurde. Umbes nagu tantsujulgus – kui seda pole, on igal peol nurgas istuda ikka niru küll.
Lilli-Mai Rebel: Normalt olen saanud julge pealehakkamise ja positiivse ellusuhtumise ja öppinud meeskonnatööd tegema. Ütlused nagu „Kes teeb, see jöuab“ ja „Teeme ära!“ olid igapäevased. Alati positiivse ja löbusa energiaga alustasime treeninguid. Virisemine ei tulnud kunagi köne alla.
Roland Valgelin: Normale olen elu lõpuni tänulik selle eest, et minus on igaveseks kanda kinnitanud armastus spordi vastu. „Terves kehas terve vaim,“ kirjutades kuulen seda siiani enda peas tema häälega öelduna ning meie armas Norma on ka alati ise selle üteluse elav kehastus olnud. Tänulik olen talle ka selle eest, et minusugusel marakratil oli peale koolipäeva lõppu midagi kasulikku oma ajaga teha tavapäraste tempude asemel.
Mis on sinu eredamad mälestused seoses Normaga?
Stiven Schultz: Kõige vingemad mälestused on ilmselt ujumislaagritest, pole elus ägedamaid laagreid läbi käinud, see kuidas Normal kõik üles oli ehitatud ja kuidas see ujujaid kokku tõi ja edaspidiseks jõudu andis, oli imetlusväärne.
Sigrid Osa: Kunagi ei lähe meelest esimene Väikese väina avaveeujumine. Pidime minema neljakesi, hommikul pudises kaks trennikaaslast ära. Ujuma jõudsime mina ja Heleriin. Võõras koht. Liinibussiga kohale, kohalike näpu järgi sai õige suund mere poole kätte. Olin 15. Norma oli meile üllatuse teinud ja teisele poole vastu tulnud koos ise korjatud põllulillekimpude ja suure naeratusega. Kui soe! Ja muidugi ei lähe kunagi meelest „Kui tuppppplliiiiiiid!“, kui mõni hea koht või rekord õnnestus noppida. Paar anekdooti, mida ta bussireisidel trenniliste omade vahele poetas selge sõnumiga, et kodus ei tohi öelda, et tema neid rääkis.
Kaarli Haandi: Kindlasti mitmed laagri ööhäired, kus meid aeti öösel üles ja kästi pimedasse metsa minna ja „takistuste rada“ läbida. Kui metsa jõudsime, siis oli keegi meid seal ootamas (põõsas peidus) ja tegi sellist hirmuäratavat naeru :) Seda ikka iga laager sai oodatud.
Ivi Lindrop (Toll): Lihtsalt nii lastekeskne, et kõik need laagrid ja võistlused olid nii tegusad ja huvitavad, kuna Norma enda lastega sai koos treenitud. Minule olid need ajad kõik huvitavad, et trennist puududagi ei tahtnud. Olgu siis vees või kuival.
Juhan Kolk: Norma on väga hea autojuht ... Ükskord vanas basseinis kahjustasin lollitades jalalaba pealmist osa vastu katkist keraamililst plaati ja ta pidi mind traumapunkti jalga kinni õmblema viima ... Jalavalu ununes, sest sõit haiglasse oli hirmsam :)
Helerin Vapper: Kõik need suvelaagrid! Ja see, kuidas Norma mind takka torkis, et tema 40 aastat püsinud 100 meetri liblika maakonnarekordi üle ujuksin. Tehtud see sai :)
Triin Jürisson: Mõeldes Normale, meenub tema alati naeratav ja rõõmus olek. Alatiseks jäävad meelde parimad suved, kui sai ujumislaagris käidud. Jõusaali treeningud, kus Normaga sai üksteist üle trumbatud kangiharjutust tehes, kumbi ei andnud alla ja alati pidi üks meist kasvõi ühe rohkem suutma teha (Norma siis samal ajal kõrval motiveerimas). Norma juures sai alati vahetundide ajal käidud ja peale tundide lõppu tema kabinetis aega veedetud ning lobisetud.
Veel üks eredam mälestus oli see, kui sattusin ujumistrenni ning Norma oma hindava pilguga arvas, et sellest tüdrukust küll mingit asja ei saa – kuid siiski suutsin anda oma parima panuse, et seda lauset ümber lükata saaks😀
Mart Mandel: Kõige eredamat mälestust on keeruline eraldi välja tuua. Eks kõik need aastad olid omajagu huvitavad. Kõige eredamalt ongi meeles see protsess, kuidas 2004 Muhu laagri kõige viimasest noormehest sai mitmekordne maakonna ja Eesti meister.
Kairi Põldmaa: Vahel metsas joostes võis seal kohtuda ka Normaga. Kui me ise tegime palju trenni, siis Norma ise tegi veel rohkem. Kuna Norma ise oli väga aktiivne, siis oli ta suureks eeskujuks ka enda trenni lastele.
Kertu Saar: „Head pikad lihased ju, aga üldse ei liigu edasi ...“ ütles Norma ikka, mõtiskledes minu ujumist vaadates. Aga ükskord tegin talle maakonnakatel 50 selili napilt ära. Kui ma olin umbes 18 ja tema 60 ...
Lilli-Mai Rebel: Eredamad mälestused on peale trenni saunas istumised, just siis, kui veel ühissaun oli. Ikka oli seal väiksemana lavalaudadel istudes teisi suuremaid kuulata, kui räägiti pönevamaid päeva jooksul juhtunud sündmusi. Mäletan, kuidas saunakerisel teed tegime ja kulp ringi käis. Ka Norma tuli alati korra sauna ja siis sai alati anekdoote räägitud, keegi ei tahtnud kunagi saunast ära minna ja Norma pidi ikka mitu korda kontrollima tulema, et kas oleme juba saunast lahkunud. Ka laagrid ja vöistlustel käigud on ühed eredamad hetked üldse koolimälestustest. Alati sai köigile kövasti kaasa elatud ja hiljem köiki tunnustatud, ka neid, kes kohti ei toonid. Normal oli bussis ikka köigile kombeks tänu avaldada väikese šokolaadiga. Alati oli ta olemas minu jaoks ka väljaspool trenni aega. Nagu ema eest!
Roland Valgelin: Kõik ujumislaagrid olid ägedad ning jagavad võrdselt poodiumikohtasid minu mälestustes.
Mida soovid Normale juubeliks?
Stiven Schultz: Soovin tänada Normat nende elukogemuste eest ja vägevat 75. juubelit!
Sigrid Osa: Palju tervist, õnne, armastust, hoolimist ja ka iseendale aja leidmist!
Kaarli Haandi: Ikka kõike kõige paremat! Teravat meelt ja et oleks ikka jaksu veel basseini ronida, sest aeg-ajalt me oleme seal ka lähiminevikus kohtunud :)
Ivi Lindrop (Toll): Palju tervist ja elurõõmu ja veel ujumistki, mis aga hästi noorena hoiab. Palju, palju õnne juubeliks, kallis Norma!!!☀️🍀🌹☀️🍀🌹☀️🍀🌹
Juhan Kolk: Pikka libisemist ja mahtu edasi ujumiseks!
Helerin Vapper: Tervist ja pikka iga :)
Triin Jürisson: Juubeli puhul soovin Teile palju tervist, rõõmu ja õnne! Aitäh Teile nende parimate aastate eest, mil ujumistrennis sai käidud!!
Mart Mandel: Normale soovin juubeli puhul palju õnne, rõõmu ja jätkuvat positiivsust!
Kairi Põldmaa: Soovin palju õnne, jõudu ja tervist!
Kertu Saar: Igavest noorust ja jätkuvat energiat pole ilmselt mõtet Normale soovida, kõike seda jagub tal niikuinii. Soovin siis, et vähemalt igav ei hakkaks!
Lilli-Mai Rebel: Tervist ja jätkuvat positiivsust! Seiklusi ja meeldejäävaid mälestusi, aga ka rahu ja aega lähedaste jaoks!
Roland Valgelin: KUHJAGA ÕNNE, KALLIS NORMA! ❤️
Meenutused ja õnnesoovid aitas kokku koguda Juhan Kolk.
eesti keele ja kirjanduse õpetaja