Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
8. oktoober
- Simmo Turk 8.c
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
Teismelised ja noorus, tunded ja tülid, sõprus ja armastus, (kooli)kiusamine ja kodused probleemid, armukadedus ja reetmine, omavahelised suhted ja konfliktid, uue eluga kohanemine, raskused lapsevanemaks olemisel. Ebareaalne olukord? Üldse mitte, sest just nendel teemadel kõneles 8.c ja 9.c klassi õpilaste arvates VAT Teatri „Foorumetendus: Karistus?!“, mida käidi vaatamas, või õigem oleks öelda, milles käidi osalemas reedel, 22. märtsil Kuressaare Teatris.
Etendus algas näitlejate esitatud looga, mille järel said vaatajad analüüsida ning hinnata tegelaste käitumist ja seejärel pakkuda välja võimalusi tekkinud konflikti lahendamiseks või leevendamiseks. Sellise kaasa(rääkimis)teatri eesmärgiks on anda noortele võimalus sõna sekka öelda neid puudutavatel teemadel. Kuidas meie kooli noored selle võimalusega haakusid, mis tundeid see neis tekitas, arvestades, et enamik neist pole sellisel etendusel varem osalenud?
Mulle see etendus väga meeldis just sellepärast, et publik sai ise oma arvamust avaldada ning ise vajadusel kaasa näidelda. Ma ei ole varem sellise formaadiga etendust näinud.
Eero
Pole kahjuks varem käinud sellises teatris, aga selline kaasarääkimine ja isegi laval käimine oli minu jaoks uus ja väga põnev, välja arvatud see koht, kus ma ise lavale pidin minema. Tänu sellele, et ma näiteringis käin, olen julgemaks saanud ja suutsin laval hakkama saada ja veel improt teha.
Ingel
Ma arvan, et see on väga huvitav formaat, mis annab võimaluse inimestel ise teha lugu selliseks, nagu neile meeldib. Samuti on huvitav vaadata, kuidas need, kes lavale lähevad, lahendavad teatud olukorda, ning pärast mõelda, kas oleksid ise seda nii muutnud.
Sandra L.
Mulle meeldis see, et need, kes tahtsid, võisid kaasa rääkida, aga mulle meeldib siiski tavaline etendus rohkem, sest oskaksin seda nii paremini analüüsida. Varem pole ma foorumteatris käinud.
Anna
Olen näiteringis natukene taolist asja teinud, aga varem vaatamas käinud ei ole. Mulle väga meeldis ja tahaks ise kunagi laval näitlejana sellist asja teha.
Elsa Marie
Minu jaoks oli väga äge ja natukene ehmatav. Ise ma kahjuks ei julgenud seal kaasa rääkida ja mängida, aga oli tore näha eakaaslasi kaasa tegemas. See oli minu esimene kogemus sellise formaadiga.
Aleksandra
Mulle ei meeldinud see kaasamängimine, sest see tegi olukorra igavaks. Võiks olla, et tehakse etendust ja üks inimene kõrval ütleb, kas teha olukord uuesti, muuta midagi, mitte et saalist keegi läheb ja ise selle olukorra oma nägemise järgi ära näitleb.
Karola K.
Mulle meeldis, aga kogu aeg oli hirm, et ta küsib minu käest, mida mina arvan, ja palub lavale minna, aga õnneks kui ta küsis, ja kui keegi vastata ei tahtnud, liikus edasi ega tekitanud õpilasele ebameeldivat tunnet.
Eleanor
Meeldis, sest said enda etenduse teha, ma pole sellist etendust varem vaatamas käinud.
Brendon B.
Kaasarääkimine oli tore ja sai muuta etenduse sündmusi. Ma ei ole varem sellises teatris käinud.
Madis
See oli huvitav kogemus, sest ma pole varem sellise etendusega kokku puutunud, kuid kõige lemmikum ka polnud, sest lõpuks ei muutunud midagi.
Liisa K.
Mulle see meeldis, kuna see oli omapärane ning kaasahaarav.
Johannes
See meeldis mulle, sest me saime oma arvamust valjusti avaldada ja enda jaoks etendust paremaks teha.
Loore
Mulle ei meeldinud, sest see lugu oli väga lühike.
Kerdo
Mulle täitsa meeldis, sest sellisel etendusel ma varem käinud pole ja see formaat oli väga huvitav. Publiku kaasarääkimine tegi just asja põnevamaks, sest siis sai teada, mida teised arvasid.
Karl-Martin
Mulle väga meeldis selline teater, ütleksin, et see oli esimene etendus, mis oli päriselt huvitav, eriti kaasarääkimise võimalus.
Rasmus
Minule meeldis see väga, et sain kaasa rääkida, aga ei meeldinud see, et mõned lollitasid saalis.
Mariete
Kuidas hindavad noored aga etenduses (politsei poolt) välja pakutud taastava õiguse varianti, kus omavahel vesteldes saab teiste vara lõhkumise probleemi lahendada?
Vestlusega saab olukorra lahendada, kui mõlemad osapooled seda ka tahavad.
Karola K.
No võib asju lahendada, aga võib ka hullemaks teha.
Karl-Kevin
Saab küll vara lõhkumise probleemi lahendada, sest siis saavad mõlemad osapooled oma arvamust avaldada ja asjad selgeks rääkida.
Eero
Mingil määral, sest seal minnakse nii kaua edasi, kuni nad päriselt ära lepivad, aga see telefon jääb ikkagi katki.
Ingel
Ma arvan, et politsei variant on hea idee. Niikaua kui mõlemad inimesed soovivad olukorda parandada, on omavahel arutamine kasulik.
Sandra L.
Mina arvan, et see väga ei tööta. See ei lahenda probleemi. Asi on lõhutud ja rääkimisega seda ära ei paranda.
Elsa Marie
Jah, saab, see oli päris okei lahendus.
Eleanor
Kui inimesed on mõistvad, siis kindlasti jõutakse õigele arvamusele.
Karola L.
Marta oleks pidanud loomulikult mingi osa maksma, aga kui palju, on lihtsalt kokkuleppe küsimus. Mõlemal osapoolel tuleks enda pool ära rääkida ja tänu sellele leida ühine summa.
Triinu
Usun, et see on hea variant proovida lahendada olukord nii, et mõlemad pooled oleksid rahul.
Johannes
Igal juhul võib väita, et etendus pani noori kaasa ja edasi mõtlema. Nende arvates oleks olnud põnev jälgida, mis saab edasi. Ootused etenduse lõpule olid väga erinevad: oodati suhtedraama asemel koomilist lahendust, isaga leppimist, Marta tagasiminekut Võrru või tema tüdruksõbra saabumist pealinna ning sellega kaasnevaid draamasid või siis hoopis tegelaste kohtumist vanas eas.
Eriti ilusti võtab etenduse võimaliku lõpu kokku Rasmus: „Marta oleks võinud võtta enda valu ja suunata selle enda arendamiseks, see näitab hiljem sellele armukadedale tüdrukule koha kätte, kui kõik hästi läheb.“ Ja siis oleks ju pea peale pööratud olukord tagasi õigeks keeratud.
eesti keele ja kirjanduse õpetaja