Otsi
Artiklite sarjad
- Kümme küsimust (27)
- Bookstagramid (63)
- n päeva lõpetamiseni (40)
- Vilistlase vaatepunkt (16)
- Eesti päev (18)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
15. juuli
- Kristina Chykalenko 7.c
- Oskar Tamm 5.a
- Scarlet Goljako 6.b
16. juuli
- Alan Musten 5.a
- Birgit Lember 9.c
- Lenna Tiitson 1.b
- Rome Püüa 5.c
- Sebastian Mikko 3.c
17. juuli
- Rasmus Kaasik 3.a
- Ronan Kirs 1.a
- Tiffany Ðaukštelite 9.a
18. juuli
- Anastasiia Selivonenko 9.d
- Mairo Mäeorg 4.b
- Sandra Jõgismaa 6.c
19. juuli
- Sebastian Tasa 8.d
20. juuli
- Eliis Mõik 3.b
- Grete Lindau 4.b
- Janetta Rannik 2.b
21. juuli
- Aleksander Ley 5.a
- Kirke Niit 5.c
- Rasmus Arop 2.a
- Vladyslav Melnyk 7.d
Töötajate sünnipäevad
15. juuli
- Aira Tärk
18. juuli
- Marvi Alder

Filmi vaatamine viib igapäevased mõtted korraks peast välja ja pakub head meelelahutust.
Käisin vaatamas filmi „Düün“ teist osa. Ma kuulsin sellest filmist televiisori kaudu ja siis tekkis mõte, et seda tahaks väga näha. Kui ma kinos juba kohapeal olin, märkasin pileti pealt, et film kestab kolm tundi. Kartsin, et ma ei suuda seal niikaua istuda, aga kuna filmi tahtsin väga näha, siis olin ikkagi valmis end proovile panema.
Film oli kohe algusest peale väga põnev. Ja mida edasi, seda rohkem huvitavaks läks. Ma jõudsin lugeda enamasti subtiitreid ja õnneks saan juba aru natukene ka inglise keelest. Keeleoskus tuleb filmi vaatamisel alati kasuks. Tänu sellele ma sain aru, millest see film üldse rääkis. Kui mõni koht jäi segaseks, siis küsisin emalt. Selle filmi vaatamise ajal ei tundud ma kordagi, et see on igav või et ei jaksa rohkem paigal istuda. Kinos veedetud aeg möödus väga kiiresti ja kuna lõpuosa oli veel eriti põnevust pakkuv, siis läks aeg eriti ruttu. „Düün“ ei ole küll soovitatav alla 12-aastastele, kuid mina olen 9-aastane, käin 3. klassis ja minu meelest pole see üldse hirmus. Eriti meeldisid mulle filmis olnud suured ja ulmelised masinad ja õnneks oli seal piisavalt ka võitlust, mida jõudis jälgida. Järgmine kord lähen kindlasti jälle mõnda filmi vaatama, sest kinos on väga tore käia ja vaadata uut filmi, mida teised pole veel näinud. Soovitan kõigile „Düüni“ vaatama minna, sest seal kaob aeg justkui iseenesest ja saab oma igapäevased mõtted korraks peast välja.
Kuulutused
