Meie õppepäev algas teooriatunniga, kus avati meemi mõiste. Meem pole lihtsalt naljaks pilt ja tekst, vaid omamoodi kultuuriline pärand ja kontseptsioon, mis avab meie ühiskonna hoopis humoorikama ja visuaalselt kütkestavama nurga alt. Meem on teos, milles kordub midagi, mis on meile äratuntav ja meemi tekkimiseks on vaja konteksti ja kontseptsiooni. Nende kahega mängides saabki tekkida meem. Meeme kasutatakse tihti ka reklaamides. Kõik meemid ei ole naljakad, küll aga on neis alati midagi äratuntavat ja korduvat. Giid, kes meemimatka läbi viis, rääkis väga kaasahaaravalt ning tänu temale saime me palju uusi teadmisi.

Teooria kuulatud, läksime näitusesaali. Näitusesaalis „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ huvitas mind kõige rohkem ruumiinstallatsioon „Puri“, mis koondab 52 baltisaksa portreemaali hiiglaslikule seinapurjele. Näitusel tutvusime teostega, millel on erinevad meemilised omadused, korduvad visuaalid ja kultuuriline pärandilisus. Kasutasime teooriat kohe ka praktikas ja tutvusime nii paljude meemiliste teoste kui ka teoste loojate tausta ja looga.

Avardanud meemi mõistet veelgi ning õppinud visuaalset keelt paremini tõlgendama, liikusime edasi töötuppa, kus meil oli võimalus atsetoontrükiga ka endale ise üks meemiline postkaart teha.

Päev lõppes ühislaulmisega ja uute ideede jagamisega. Rõõm koosveedetud ajast ja uutest teadmistest on suur. Ootame põnevusega järgmisi väljasõite.