Sel suvel tuli välja film „Oppenheimer“ maailmakuulsast füüsikust. Film keskendub lisaks Oppenheimeri karjääri tipphetkele, Manhattani projektile, ka tema eelnevale elule ning huvipakkuvale mõtlemisviisile. Julius Robert Oppenheimer oli Ameerika päritolu kvant- ja tuumafüüsik, keda peetakse aatomipommi loomise võtmeisikuks. Filmi peaosas oli Cillian Murphy, kes kehastas Oppenheimerit ülimalt usutavalt, jäljendades ta käitumist ja näoilmeid üks ühele. Filmi lavastas Christopher Nolan, kes on pakkunud veel mitmeid kõrge kvaliteediga kinoelamusi nagu „Tenet“ ja mitmed Batmani filmid.

Filmi kestab kolm tundi, kuid terve see aeg suutis film mu tähelepänu köita vapustavate stseenide ülesehituse ning helidisainiga. Ainukeseks negatiivseks küljeks, mida ma oskan välja tuua, on see, et filmis on suur hulk nimesid, mida peab kiiresti meelde jätma, et aru saada, kellest räägitakse. Kui mitte pidevalt keskenduda, võid ilma jääda olulistest nüanssidest, mis aitavad aru saada juhtumite põhjustest.

Seda vaatama minnes ei oodanud ma palju, kuid peale kinoseanssi tuli mul kohe tahtmine Oppenheimeri kohta rohkem uurida: kuidas ta oma avastusega mõjutas ennast ja maailma. Kindlasti soovitan seda filmi inimestele, kes on huvitatud ajaloost ning soovivad erilist kinoelamust.