7.b klassi reis Tartusse kulges läbi Viljandi, kus meil oli kaks eesmärki:
Viljandi välispordirajatised, sealhulgas uus täismõõtmetega jalgpallihall, ja turisti pilgule oluline vaatamisväärsus: Viljandi lossimäed ja rippsild. 

Hendrik, Markor, Andro, Karl-Martin ja Mairold:
Jalgpallimeeskonna Viljandi Tulevik väravavahtide treener tegi meile hallis ringkäigu ja saime teada, et kokku maksis hall 3 miljonit eurot. Ümber väljaku on 350 m pikkune jooksuring, mis lisab jalgpallimänguks rohkem ruumi. Halli kõrgus on 23 m ja see on väga hea valgustusega ning pehme muruga. 

Lisaks Viljandi Tuleviku treeningutele ja võistlusmängudele toimuvad siin halli kõrval asuva Viljandi Jakobsoni Kooli kehalise kasvatuse tunnid. Kool on sama arhitektuuri ja põhiplaneeringuga nagu meie kool, kuid õues tundub olevat rohkem ruumi.

Viljandisse peaks minema, sest seal on ilus rand, palju turistile avastamiseks. Erineval tasapinnal on sportimiseks väljakuid. Pole küll spaasid, kuid ilus rand ujumiseks ja lõõgastumiseks. 

Tartu Kutsehariduskeskuses VOCO saime teada, et koolis õpib u 3000 inimest seitsmes osakonnas, erinevatel erialadel.
Tutvusime nendega ja sõime koka eriala õpilaste poolt valmistatud lõunasööki. Lähemalt saime tutvuda kahe töötoaga: pagar ja IT-akadeemia. 

Alex: 
Pagari töötuba oli arvatust lihtsam, me ei pidanud tainast valmistama, vaid oli lihtsalt vaja kaunistada küpsiseid. Enne eriala valimist on vaja teada, et alati peab korda hoidma. Korda hoidma pidime ise, kuigi see polnud kõige meeldivam tegevus. Kõigile anti puhtad ühekordsed põlled ja mütsid. Huvitav oli see, kuidas pidime spaatliga taignarulli ja laua jahust puhtaks tegema. Saime kogemuse dekoreerida küpsiseid kolme erineva värviga. Proovisime erinevaid glasuure ja saime aru, milline oli kõige parem. Lõpptulemuseks saime ilusad küpsised, mis olid natuke liiga magusad, aga ikka söödavad. 

Karolin ja Miia: 
Tutvusime IT akadeemia klassidega, kus õpitakse tarkvara arendust ja IT-süsteemide spetsialistiks. Meie töötuba sarnanes meie kooli digitunniga, kuna oli palju juttu ja vähe tegutsemist. Erilisi erinevusi ei olnud. Oli näha, et õpetaja tegelikult lootis paremat, kuid seekord vedas teda alt tehnika. 

Kuna koolipäeval on tegemist ikkagi õppetööga, siis veetsime meiegi 2,5 tundi teistmoodi õppides teaduskeskuses AHHAA. Lisaks uudistamisele ja kõikvõimalike atraktsioonide katsetamistele oli meil kaks tegevust.

Esimese töötoa teema oli „Operatsioon silm“.

Kristofer: 
Töötoa tegevused on enamasti seotud silmadega, me pidime (sea)silmi lõikama pooleks. 

Aleksandra: 
Teema oli väga paeluv, seega ei jõudnud väga märkmeid teha, kuid räägiti põnevalt ning palju asju jäi meelde. Hiidkalmaaril on umbes võrkpallisuurune silm. Saime proovida sea silma lahti lõigata terava skalpelliga. Silmad külmutatakse selleks, et ei pritsiks silmavedelikku laiali, kui neid lahti lõigata. Silmad on seest täis musta vedelikku. Silmadel on pimekoht, kuna sealt läheb närv. 

Lisbet-Lisete:
Esimesena pidi lõikama silma lahti, siis pidi jää ära võtma, et näha silma sisemusse. Räägiti huvitavalt ka värvipimedusest ja millest see tuleb. 

Teadusteatri teema oli „Aju paljaks“.

Annabel: 
Toimusid erinevad ajukatsed tähelepanu ja illusiooni teemadel. Räägiti aju tegevusest, kuidas ja miks aju töötab. Esimeses katses pidi olema üks vabatahtlik, kes proovib tähelepanu. Katse ülesandeks oli püüda kinni joonlaud, mille juhendaja alla kukutas. Selle katse abil saab tuvastada, kui hea on sinu tähelepanu. Veel näidati, milline näeb välja matemaatiliselt ilus nägu. Näidati erinevaid maailma tuntud näitlejaid/lauljaid ning kas neil on matemaatiliselt ilus nägu. Matemaatilisel näol on teatud pikkuste ja kauguste tagant kulmud, silmad jne. Kõige rohkem huvitas mind illusiooni katse, kus näidati, kuidas meie aju ei suuda tuvastada teatud illusioone. 

Närvid ja nutikuse pani proovile PÕGENEMISTUBA, kus jagasime oma grupi viieks ja loosisime teemad. 

Viimnepäev 

Alex: Põgenemistuba oli hirmutav ja närvesööv kogemus: kitsad ja väikesed ruumid, vähe valgust ja mõte, kas keegi tuleb kuskilt nurgast välja. 

Aleksandra: Juhendajad hirmutasid ära, rääkides meile, et seal on päris ämblikud/tarantlid vabaduses, seal olles tekkis paanikahoog. 

Jete:  Juhendaja ütles, et seal on ämblikud lahti ja palju kitsaid ruume. Kui sinna tuppa jõudsime, siis ütlesin juhendajale, et ma ei suuda seal olla. Juhendaja ütles, et ta ei saa enam midagi teha ja sulges ukse ning lukustas selle. Tekkis paanikahoog. 

Loviise: Juhendaja hirmutas algul meid ära, aga kui tuled põlema saime, siis mina ja Lisbet-Lisete saime hästi hakkama. Kahjuks ei jõudnud me täiesti lõpuni, aga kogemus oli tegelikult väga meeldiv ja läheks sinna uuesti.

Ükskord Tokyos 

Ilotana:  Põgenemistoa nimi läks hästi kokku teemaga. Pildid, laternad jms olid nagu Jaapanis. Lisaks tubadele pakkusid huvi salajased pimedad käigud, mis viisid järgmisesse tuppa. Käike pidi läbima käpuli. Oli huvitav, kuidas oli igasuguseid põnevaid lahendusi/mõistatusi, mitte ainult lukkude ja võtmete teemal. Meeldis, et meie teema juures polnud kõik toad ühesugused. Igas toas oli midagi salapärast ja iga tuba oli omaette saladuslik. 

Gregor: Põgenemistuba oli huvitav, kuna pidid ise tegutsema ja tegema tiimiga tööd. Lahedamaks tegi selle veel see, et me olime rühmas enda klassijuhatajaga. Põgenemistoas oli kôige huvitavam osa toidukonveier. Ülle oli ka väga tubli ja leidis ka asju.

Hullu kelder 

Annabel: Alguses kui meid vangikongi pandi, kadus motivatsioon jätkata, sest ei leidnud väljapääsu. Olime seal vangikongis üle poole oma ajast ja ei saanud välja. Kui me välja saime, oli üllatuseks see, et tuli läks liikumise peale kustu. Juhendaja vihjed aitasid meil edasi liikuda. Julgustasime üksteist laulmise ja kokkuhoidmisega. Lõpuks tuli juhendaja ja ütles, et aeg sai läbi. Pärast saime teada, et me ei jõudnudki kõige hirmsama kohani, kus oleks olnud laibad ja näitlejad. Tagantjärele soovime, et oleks jõudnud lõppu. Muidu oli adrenaliin kõrge ja meie jaoks piisavalt õudne.

Põrguväravad 

Kristofer: Põgenemistubade juures meeldis see kõige rohkem, et oli pime ja muusika mängis. Meil oli aega üks tund, et leida numbreid ja võtmeid, et uksed lahti saada. Enamasti leidis meil numbreid ja võtmeid Karl-Ernst. 

Puppet show 

Hendrik: See oli huvitav, aga jäi väheks seda õudust, mida me ootasime. See oli küll raske, aga tänu abile ja heale tiimitööle saime tehtud. Seal oleks võinud rohkem õudust olla, kuid ülesanded olid väga head. Kõige rohkem meeldis meile koodi murdmine ja asjade leidmine. See võiks olla veel füüsilisem (nagu näiteks kui me olime ketis Taevaskojas), et välja saada.  

Kahe meeleoluka päeva vältel nägime Viljandist ja Tartust vaid pisikest osa. Selle põhjal saame väita, et neid pärleid võiks tulevikus kindlasti veel külastada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppimine annab teadmisi ja oskusi ning need omakorda tulevikus vabaduse valida huvitavate erialade ja tööde vahel.  

Õpilaste tekstid sidus kokku klassijuhataja Ülle Räim