üles
Laupäev, 24. veebruar 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

24. veebruar

25. veebruar

26. veebruar

27. veebruar

28. veebruar

29. veebruar

2. märts

Töötajate sünnipäevad

25. veebruar

Artikkel, avaldatud 20. märts 2023, vaadatud 971 korda, autor Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kohtumine väikese merineitsiga – Taani rahvuskultuuri pärandisse kuuluva tegelasega Autor/allikas: erakogu

6.–10. märtsil käisid kaheksa meie kooli õpetajat ja töötajat Erasmus+ õpirändel Kopenhaagenis. Kohtuti konsultatsioonifirma Resonans partneri David Juliga ning külastati Kopenhaageni rahvusvahelist kooli (Copenhagen International School).

Põhjuseid, miks just Taani end täiendama mindi, on õppejuhi Aire Siinverdi sõnul mitmeid. „Et Nooruse kool oleks jätkuvalt edumeelne ja nooruslik, on vaja vahel ka rahvusvahelist kogemust koguda. Eesti hariduse arengukava kirjeldab mitmeid arenguvajadusi väärtuspõhise ja kaasava hariduse aspektist ning väljundipõhine riiklik õppekava annab mitmeid suuniseid lõimingupõhiseks õppeks. Taanis on väga kõrgel tasemel just igat inimest väärtustav koolikultuur, väga palju tähelepanu pööratakse diferentseeritud õppele. Koolide valikul sai määravaks ka STEM-põhine (science, technology, engineering and mathematics) õpetus. Kuna me soovime koolis tehnoloogiameridiaani haru tugevamaks muuta, siis oli soov arenduseks ideid koguda.“

Mõttetalgud David Jul'iga

Õpetajate muljed 

Kohtumisel David Juliga arutleti coaching'u käigus ebamugavate küsimuste üle  

David Jul saatis meile enne kohtumist küsimused kodutööks. Nende küsimuste pinnalt arenes kohtumisel kiiresti väga hea arutelu, kus kool arengu mõistes hetkel asub ning kuidas edasi.  Aire 

David Jul pani meid õpilase kingadesse, esitades meile ebamugavaid küsimusi juba enne, kui olime kohtunud. Toimus protsess, mida me tegelikult ootame ju ka koostöös õpilastega. Õpetajal kui kaasteelisel tuleb esitada vaid õigeid, suunavaid küsimusi ning nautida õpilaste koostöist lahenduste otsimist. Kersti

Igas organisatsioonis on oluline eesmärgi suunas liikumine ja et ühiselt liikuda, tuleb sihtidest koos ühtmoodi aru saada. Mis on näiteks meie majas (kuuldut üle tuues oma majja) hetkeelu miinused ja plussid ja kuidas miinustest saaksid plussid. Mis on meie kaugele ulatuv siht ja kuidas selle suunas liigume? David oli väga vaba ja tore vestluspartner, kes taaskord tuletas meelde olulisi põhimõtteid organisatsiooni arengus. Marit 

David Jul aitas oma noorusliku maailmavaate suunata hariduses olevatele kitsaskohtadele. Ja mitte ainult. Ta aitas meil ühiselt vaadata enda kooli värske(ma) pilguga. Plusside-miinuste joonistamine oli värske vaade. Miinuseid ei peaks aga kartma, sest nende märkamine ja aktsepteerimine on abiks plussideni liikumisel. Ülle 

Plaane tehes peab oskama ennustada ka tuleviku miinuseid, miinused ei ole iseenesest takistuseks ja neid ei maksa karta, aga muudatuste puhul tuleb veenduda (ja veenda), et tuleviku plussid kaaluvad tuleviku miinused üle. Anne 

Kohtumine David Juliga suunas meid mõtlema selle üle, kuidas disainida meie Nooruse kooli, kuidas parandada õpetajate motivatsiooni – õpetaja peab teadma, kuhu suund. Inspireeris mõtlema suurelt, alustades väikeste sammudega (100 päeva plaan), kaasama kolleege (jagatud vastutus). Kohtumine pani mõtlema mõttemustrite muutmise üle. Grete 

Mind inspireeris ütlus „Think big, start small“. Tuleb olla järjekindel. Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest. Aga kui samme muutuste poole ei tee, siis ei saa ka muutusi toimuda. Kiireid lahendusi ei ole. Tänaseid ja tuleviku plusse ja miinuseid kaaludes ei tähenda miinused seda, et me ei peaks sinna liikuma. Ülesanne „Osuta põhja!“ ilmestas väga hästi seda, et suures koolis kõikide osapoolte ühte suunda liikuma saamine on keerukas. Stevelin 

Kopenhaageni rahvusvaheline kool

Kopenhaageni rahvusvaheline kool lummas vaikuse, õppimismeeleolu ja rääkivate seintega 

Rahvusvahelisest koolist võtan kaasa üldpädevuste toetamise igal tasandil, samas oli igas kooliastmes tunda arengu- ning eakohasusega arvestamist. Rõhuasetus õppijakesksel õppel, kus õpetaja roll on kaasaegsele õpikäsitusele kohaselt õppija toetamine, nõustamine ning suunamine. Kersti

Rahvusvaheline kool lummas vaikusega. 100 õpilast rohkem kui meie koolis, aga majas oli rahulik ja vaikne, oli õppimismeeleolu ja sumin. Kuidas meie suures koolis jõuda selleni, et on meie ühine tasakaalukas toimetamine, suur müra ja kära ei soosi kunagi mõnusat rahulikku koolielu. Veel tekkis hulgaliselt mõtteid lõiminguprojektide osas. Äge oli klassiustest sisse vaadata ja jälgida, kuidas õpilased õpivad ja õpetaja lihtsalt liigub õpilase juurest õpilase juurde ja jagab rahulikult juhiseid ja annab tagasisidet. On näha, et kõik toimetavad ja tegutsevad – õpivad parimal moel. Marit 

Kopenhaageni rahvusvahelises koolis oli väga vaikne. Õpilasi on natuke rohkem kui meie koolis. Lugupidav ja üksteisega arvestav käitumine tähendab ka seda, et ei lärmata. Õpetajate töölaud klassis kas oli väga väike või puudus üldse. Klassiruumi paigutus oli selline, et õpetaja suhtleb, juhendab, toimetab õpilaste keskel. Koolis olid nähtaval kohal perioodi eesmärgid. Arenguvestlused toimuvad kaks korda aastas kestusega 20 minutit. Õpilaste poolt koostatud kokkuvõtted oma arengust olid visualiseeritult seintel eksponeeritud. Kooli võimalused on muidugi paremad, kuid igapäevane materjalide taaskasutus õppetöös – seda tasuks taanlastelt õppida. Igapäevaelu, aktuaalsed teemad lõimitakse õppetöösse, ainetunde lõimitakse. Õpilane õppis, õpetaja juhendas. Raamatud lugemiseks olid ka klassiruumides. Garderoob oli inspireeriv. Koridorid olid osa õpperuumist. Aire 

Kopenhaageni rahvusvahelises koolis avaldasid muljet vaikus, „rääkivad“ seinad (eesmärkide ja kooli väärtuste nähtavaks tegemine, õppeperioodi fookusteemade esitlus), õppeainete lõiming kooli õppekavas. Grete 

Rääkivad seinad Kopenhaageni rahvusvahelises koolis kutsusid meie koolijuhti vestlema.

Taani koolis oli märgatav sealse kooli kultuur ja väärtustav lähenemine üksteise suhtes. Vaikus ja tähelepanelikkus. Õpilaste osa õppeprotsessis oli märgatav ja õpetaja oli klassis kaaslane. Kooli rääkivad seinad peegeldasid eesmärke, väärtusi ja inimeseks kasvamise teekonda. Ülle 

Õppimist toetav keskkond: Taanis on rajatud klassideta koole, kus traditsiooniliste klassiruumide asemel on õppimisalad, liigendatud ja erineva sisustusega avatud ruum.
Õpilaste/kolleegide kaasamine: proovida tükkhaaval ja ümber nurga, kas või väikeste sammudega ja kas või põimitult mõne teise/meeldivama teema kaudu.   
Visuaalne pilt: mitte ainult uhke ehitis ja funktsionaalne ruumilahendus, vaid ka kõikvõimalikud inspireerivad jm olulise sõnumiga plakatid (kooli väärtused, õpiväljundid, õpilaste individuaalsed eesmärgid jms), mis tekitasid hubase ja asjaliku atmosfääri. Uus ja uhke ehitis küll, aga mitte steriilne, vaid õpilase- ja õpetajasõbralik. Anne 

Lõputu loovus – mudaköök kooli katusel ja nähtamatute asjade kast lausa ärgitavad mõttelendu.

Kas ja milles oleme meie koolis õigel teel? 

Me oleme õigel teel. Töötame koolikultuuriga ja tundide mõtestamisega. Püüame lõimuda ja lõimida, meil on palju kooliväliseid toetavaid tegemisi, mis aitavad lennul üheskoos teistmoodi õppida. Koolikultuuri ja väärtusi peame rohkem üheskoos omaks võtma, et meil meie suures majas oleks iga päev sama hea nagu oma kodus, selles suunas on arenguruumi. Marit 

Kindlasti oleme õigel teel. Rohkem tähelepanu üksteisega arvestamisele (kooli hea tava visualiseerimine), õpistrateegiate kasutamine, tunni eesmärgistamine, aineteülesed lõiminguprojektid, lennupõhine lähenemine. Aire 

Nii hea oli tõdeda, et õige tee on oma tee. Ise saame disainida oma elu ja teed ning oleme õpetajatena teekaaslaseks – õpilastele ja kolleegidest õpetajatele. Uus õppe- ja ainekava on raam ja suund, kuid sisu ja tegevused on kõigi meie endi teha. Otsustamine lisab ka vastutuse. Ülle 

Hea oli tõdeda, et suund on põhimõtteliselt sama: liigume paindlikuma kooli ja koostöise õppimis-/õpetamisviisi poole ning püüame toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist. Kuigi nad on sammukese ees, aga samal teel – see andis meile just kindlust ettevõetud ettevõtmistega edasi liikuda. Anne 

Arvan, et oleme õigel teel: valikõppeaine oma tee, suund õpistrateegiate teadlikumale kasutamisele, lõimimine (vastava koolituspäeva planeerimine, e-õppepäevad, õuesõpe), mentorkoolitused, kovisioonigruppide tegutsemine ... Ennastjuhtiva õppija kujundamine algab koolitee alguses, saame mõelda, kuidas korraldada meie koolis see, et õpilasel oleks tema siht alati silme ees, kuidas suunata õpilasi enda toimetamist jooksvalt reflekteerima ... Grete 

Saime kinnitust sellele, et oleme omal õigel teel. Selleks, et kogu koolipere kaasata soovitud muutuste elluviimisesse, tuleb meil veel enam koostöiselt valukohti lahata ning olla avatud lahenduskesksele mõtteviisile. Kersti

Saime kinnitust, et oleme õigel teel. Väikeste sammudega, kuid suund on õige. Stevelin 

Kui tahad täpsemalt teada, mida tähendavad ülesanne „Osuta põhja!“ või „Miinused plussideks“, siis pöördu julgelt kolleegide poole ja küsi üle. Jagame rõõmuga oma muljeid ja mõtteid, sest nagu on kirjas Kopenhaageni rahvusvahelise kooli seinal: „Teamwork makes the dream work.“ Nii ongi!

Kuna sel ajal, kui meie õpirändel käisime, oli Nooruse koolis trepikõnninädal, kõndisime meiegi igal võimalusel treppidest.

Reisikaaslaste Mariti, Aire, Anne, Kersti, Grete, Ülle ja Stevelini mõtted koondas ... 

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii