Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle? On sul meie kooliga mõni varasem kokkupuude?
Pean kohe alustama klišeedega: elu on täis juhuseid ja juhus on suur võimalus. Kuid ... samas on ju ka teada, et juhuseid pole – kõik, mis tuleb, ju pidi siis nii minema😊. Ehk siis tõsisemalt – kui Liisa minult sügisel nõu küsis, keda oskan soovitada tema muusikatunde asendama, siis vastasin kohe rajateelelikult: „Kõigepealt soovitaksin ma iseend!“ Ja kuna samal ajal muutusid mu senise töökoha tulevikusuunad ebaselgeks, siis tundus uus väljakutse täpselt sobiv.

Nooruse kooliga (või siis varasema KG-ga) on mu kokkupuuted olnud põgusad: mõned koolitused Inspiras, muusika ainesektsiooni koosolekud ...

Kuidas esimesed päevad-nädalad on möödunud? Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Eks iga algus ole põnev, ootusärev, proovilepanev, harjumatu, üllatusi, ka ootamatusi pakkuv. Nii ka siin, Nooruse koolis. On olnud väga nunnusid hetki, ohhoo-elamusi, kuid ka hetki, mis teevad nõutuks. Aga üldjoontes arvan, et ei esmamulje ega algus-arvamuste põhjal saa lõplikku pilti tekitada. Ajapikku tutvun kooli tavadega, saavad selgemaks inimeste iseloomud (ja nimed!) ning samuti muutun ka mina suurele kooliperele tuttavamaks.

Kooliellu sisseelamiseks on abilisi olnud juba palju! Suur tänu „toanaaber“ Helle Rannale, tema on minu muusika ainevaldkonna „suunamudija“! Aitäh Gerdile, Arvile, Madli-Mariale, ka Malle Tiitsonile, kes on mulle selgitanud koolis vajaminevat igasugu digi- ja tehniliste lahenduste/keskkondade maailma! Ka kooli juhtkond on olnud toetav ja usub minusse, aitäh! Kindlasti loodan võimalikult ruttu leida tee ka klassijuhatajateni, juba tunnen, et vajan ka nende abi😊.

Kus sa pärit oled ja millised koolid oled ise lõpetanud?
Olen pealinna plika, kodu Mustamäel Nõmme metsa serval. Koolis käisin Kivimäel, Tallinna Muusikakeskkoolis, kus alustasin klaveri- ja lõpetasin koorijuhtimise erialal. Sealt edasi oli loogiline samm muusikaakadeemiasse, toonasesse Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Seal alustasin õpinguid dirigeerimise osakonnas, kuid sain õige pea aru, et tulevikus on õpetajakutse olulisem, ning lõpetasin kõrgkooli hoopis koolimuusikuna. Elu on toonud ette erinevaid väljakutseid: tore lehekülg minu „elukoolis“ kuulub lasteaedadele, kus olin erinevates majades muusikaõpetajaks päris pikalt. Siia perioodi kuulub ka lastelaulude kogumiku/plaadi „Präänik-Väänik“ väljaandmine. Oluline ja inspireeriv kogemus on seotud rahvamajadega-kultuurikorraldusega – viimased seitse aastat on olnud rõõm juhatada Laimjala rahvamaja.

Milline on sinu kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa kooliajal olid?
Minu kooliaeg, teismeiga, jäi laulva revolutsiooni aega. Mässumeelsus igal rindel, võiks olla märksõna. Mäletan, kuidas muutsime 1987. aasta Valga Kevade koorifestivali oma (tollel ajal) teravate loosungitega „Eesti puhtaks!“ ja „Bruno kotti, liha letti!“ (!?!) ootamatult poliitiliseks. Hiljem käisin isegi kooliõpilaste esindajana Rahvarinde kongressil ... See näitab, et olen ilmselt kõrgendatud õiglustundega ega teinud õpetajate elu oma pidevate vaidlemistega ja õiglusnõudmistega kergeks. Aga ega ma mingi eriline ega liiga püüdlik õpilane olnud: aineid, mis meeldisid, õppisin hoolikamalt; õpetajatega, kes meeldisid, sain paremini läbi; mis nii väga ei meeldinud, need lasin lõdvemalt ... Nagu enamik noori.

Kas peale koolitöö millekski veel aega jääb, on sul hobisid või harrastusi?
See on keeruline küsimus. Praegusel hetkel võtab koolitööks (lisaks Nooruse kooli tundidele ka Orissaare Muusikakooli muusikaloo tundide) ettevalmistamine küll enamuse ajast, sest kõik on veel uus ja vajab selgekstegemist ... Aga mulle meeldib käsitöö, kunst, teater, filmimaailm. Kõike seda püüan ikka pisitasa argitegemiste vahele pikkida, muidu läheks vist olukord täiesti käest ära😉. Hobisid on vaja – see on kui teraapia, mis viib mõtted mujale, rikastab mõttemaailma, muudab sind paremaks, meeldivamaks, õnnelikumaks!

Ütle ausalt, kas muusikaõpetaja vabal ajal ka laulab? Kui jah, siis näiteks mida?
Hahhaa! No mõnikord ikka, näiteks autos😊. Aga tõsi ta on, et enamjaolt on need laulmised tööga seotud. Minu puhul esmaspäeviti-teisipäeviti Horele ja Waldia kooride juures. Lemmikmuusika kuulub hoopis smooth jazz'i poolele, kuid samas naudin ka Rammsteini esitusi-videoid, sekka mõni barokk-aaria ... – ühesõnaga kuulan muusikat eri stiilidest, kuid see peab olema hästi tehtud, hästi esitatud, kvaliteetne.

Mis sind elus kõige enam innustab?
Mind innustab koostööst tulev sünergia – sina pakud omi ideid, mina täiendan, tema lisab midagi omalt poolt ja kokku tuleb midagi ühist ja liitvat ja head. Sellise tunde tekkimine ei tule lihtsalt, kui see on käes, on see ÄGE! Siis tunned, et need hetked elust pole möödunud asjatult, me mõtleme-teeme-loome ühist asja!