Teos räägib inimese eneseotsingutest ja erakluse tõttu inimeste suhtes kartlik olemisest. Samuti käsitleb see ebakindlust noorena mahajätmise pärast ja õppimist, et vanemad lahkuvad teiste täiskasvanute, mitte selle pärast, et oma lapsi ei armastata. Raamat õpetab, et kui sa inimese minevikku ei tea, ei saa sa teda adekvaatselt hinnata. Raamat toob tugevalt välja, kuidas ühiskond väldib vaesemaid ja eemale hoidvaid inimesi, sest ühiskond peab ennast vähemustest paremaks.

Kui raamatu saaks kokku võtta luuletustena ...

Kliks, klõks,
Kliks, klõks.

Avan oma silmad ja
näen, et ema kõnnib
oma uhketes kingades
minema, oma kohver käes.

Jooksen järgi talle nagu
hanepoeg oma emale.
Hüüan tema poole valusalt,
aga ta ei pööra pilku tagasi.

Tunnen, kuidas süda puruneb,
puruneb nagu klaas kildudeks.
Vajun vaikselt ja valusalt
looduse embusse.

Hajun vaikselt pimedusse, tunnen,
et ma ei taastu sellest iial.

Aleksandra

Pole ema,
pole isa.
Üksi keset maailma.
Turvatunde lood nüüd ise.
Nagu haavatud loom
tõmbud varjudesse.

Loodus hoiab,
loodus kaitseb.
Loodus Su endaga kaasa viib.
Inimesi maailmas,
nii ilmatuma palju.

Keda usaldad ja keda mitte ...
Pead leidma enda elumõtte.

Bianca Marie