Kes sa oled ja mis tööd sa teed?

Kristiina Krikun: Olen sööklas abitööline.

Niina Lember: Mina olen puhastusteenindaja esimesel korrusel.

Reena Rihkrand: Ujula teenindaja.

Moonika Kasemets: Olen samuti ujula teenindaja.

Mida ujula teenindaja teeb?

Moonika: Tegelikult on see ikkagi puhastusteenindaja ning poolteist tundi õhtul on klientide teenindamist – müüme pileteid, võtame neid vastu. Kui leti tagant aega saab, hoiame ujujatel silma peal, läheme vaatame, mida nad basseinis teevad.

Kus oled varem töötanud?

Kristiina: Olin lapsehoolduspuhkusel, ma pole kuus aastat töötanud. Aga sööklast läks töötaja ära ning ema organiseeris mind tema asemel sinna tööle.

Niina: Olen pensionär. Pension on üsna väike ja tahtsin lisa teenida. Oli vaja uut töötajat ja kuna olin juba varem kandideerinud, siis pakuti kohta.

Reena: Mina olin varem Selveris tööl ja sattusin ka siia tööle tutvuse kaudu. Kuna Selveris ja kaubanduses, nagu teada, on väga pikad tööpäevad ja kogu aeg väga hõivatud, siis siin tundus vaba aega rohkem olevat. Tööl tuleb olla üks lühike nädal, teine pikk nädal.

Moonika: Minul on ikkagi nii, et olin 23 aastat elektroonika-alal tööl, aga kuna silmanägemine hakkas tunda andma ning seal on vaja, et oleks terav nägemine, siis otsisin uut töökohta ikka pikalt. Käisin tööbüroos lihtsalt ükskord vaatamas, et mis seal siis pakutakse. Stendi peal oli parasjagu pakkuda ujula teenindaja koht. Tulin, küsisin ning saingi siia koha.

Mis see elektroonika-alane töö endast kujutas?

Moonika: Ütleme nii, et ma olin elektroonikakomponentide monteerija ehk seal pidi kõike tegema, alates trükkplaadi ladumisest ja monteerimisest toodete valmistamiseni – ühesõnaga kõik, mis puudutas põranda- ja seinaküttesüsteeme ning selliseid asju.

Kus sa oled varem töötanud?

Kristiina: Kunagi Makroses, siis Frydendahlis. Makroses olin klienditeenindaja ja Frydendahlis kalavõrkude õmbleja.

Niina: Olen töötanud lasteaias, olnud raamatupidaja, siis Trelleborgis ning peale seda jäin pensionile.

Reena: Mina alustasin lasteaias, siis ma olin seitse aastat õmbleja. Peale seda töötasin vahepeal pikemalt ka kaubanduses, kuus aastat. Üksteist aastat tegelesin Ionixis juhtmetega., vahepeal olin GOSPAs ning peale seda kaks aastat WOW keskuse Selveris. 

Moonika: Ühe aasta peale keskkooli lõpetamist olin pioneerijuht Mustjala põhikoolis. Siis umbes 14 aastat olin tööl kaugejaamas, nii kaua kuni see uksed kinni pani. Peale seda olin tööl Läätsal, pakkisin sprotte. Sealt ma tulin ära Altronisse, mis praegu kannab nime Incap, olin seal mõnda aega tööl. Peale seda aga asusin tööle praeguses Oumanis, kus alustasime täiesti tühjalt kohalt, niimoodi, et oli neli tühja seina. Oumanis töötasin ühtekokku 23 aastat.

Kuidas on läinud sisseelamine kooliellu majas, kus on üle 700 õpilase ja arvukalt kolleege?

Kristiina: Väga hästi! Kuna ma pole kuus aastat töötanud, siis mulle täitsa sobib! Saab suhelda ja inimeste sekka, täitsa hästi on!

Niina: Hästi läheb, mina õpilasi peaaegu ei näe, enamus on juba ära läinud selleks ajaks, kui tööle tulen, mõni on õhtul veel siin.

Reena: Meil seal ujulas ikka melu on, kui trennid toimuvad, lapsed on ikka lapsed.

Moonika: Eks lapsed teevad ikka oma tempusid. Nagu nende kohta öeldakse – mädipätid! Sellel nädalal algavad pisikeste ujumisringid, eks siis paistab, mis toimub. Täna on nad esimest korda ujumas ning oktoobris tulevad vesivõimlejad ka peale. Eelmisel aastal neid väikseid nii palju ei olnud minu meelest. Aga nüüd nad on ju selle nädala sees vist kolm korda, lisaks veel Hülged ka, edasijõudnud ujujad-lapsed.

Millised on sinu hobid, millega tegeled vabal ajal?

Kristiina: Tegelen laste kasvatamisega! Mul on kaks väikest, üks saab viis ja teine on kahene. Tegelikult hakkan trennis käima, jooksmas käin. See on mu enda ainuke aeg omale.

Niina: Näpud mullas, nii kuidas ma aega saan ja nii kuidas jõuan muidugi. Mul on oma aed.

Reena: Ütleks ka, et hobi on ikka aias toimetamine ja aiandus. Linnakodu ja maakodu, kaks majapidamist. Meeldib koeraga väga jalutada, 14 aastat olen jalutanud, aga põhiliselt kulub aeg ära ikkagi aias.
Ka söögitegemine ja eriti küpsetamine meeldib mulle väga ning pigem meeldib magusaid asju küpsetada. Kõike peab tegema, aga omale pigem meeldib katsetada erinevate magusate asjadega. Minu lemmik on vaarikarull.

Moonika: Mul on ka ikka natuke aias näppimist. Mul ei ole küll suur aed, aga teda ikka on natuke.
Ma olen ise õppinud kuulmise järgi akordionit mängima. Kui tuleb tuju peale, eks ma siis natuke seda lõõtsa tõmban ka.
Lugeda meeldib ja kõndimas käia. Kui muidugi viitsin. Viimasel ajal kuidagi soiku jäänud, aga liikuda meeldib küll.

Reena: Pildistamine meeldib ka, kuna tänapäeval on telefonid nii head. See on mul juba ikka väga veres. Pilte jagan Facebooki kaudu eelkõige sõpradele.

Mis elus kõige rohkem innustab?

Kristiina: Lapsed!

Niina: Lapsed, lapselapsed, mis see muu saab olulisem olla!

Reena: Ma ütleks sama, ikka kodu ja lähedased.

Moonika: Kui kõik on peres korras, kõik on terved ja rõõmsad, siis on ju kõik hästi.

Soovime uutele töötajatele jõudu ja tervitame neid Nooruse kooli kollektiivis!