Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Enne kui Triin sel õppeaastal meie koolis tööd alustas, oli ta pidanud koolijuhi töökutsele kaks korda ära ütlema – elas ja töötas ta siis ju veel mandril. Nüüd aga rakendab ta mandril saadud põhimõtteid õpilaskesksest õpetamisest ja toetavast õpikeskkonnast Nooruse koolis. Ja tunneb seejuures veel suuremat austust ja lugupidamist oma endiste õpetajate vastu, sest näeb, kui suurt pühendumust ja tööd õpetajaamet nõuab.
Millisel hetkel oma elus said aru, et sinust saab õpetaja? Oli see juba lapsepõlveunistus?
Pärast Kuressaare Gümnaasiumi lõppu ei olnud ma oma erialavalikus väga kindel. Mäletan hästi, kui läksin ülikoolis sisseastumisvestlusele ja olin enda jaoks valmis mõelnud vastuse, miks ma õpetajaks soovin saada. Südames tundsin, et soovin tulevikus töötada lastega ja nii see salasoov on mind juhtinud kooli tööle.
Kuidas sattusid oma vanasse kooli tööle?
Väga meeldiva üllatusena on mind kaks korda koolijuhi poolt kutsutud Nooruse kooli tööle. Mõlema telefonivestluse lõpus tundsin ennast natuke kehvasti, et pidin ära ütlema, aga siis elasin ja töötasin veel mandril. Armas klassiõpetaja Kaari (minu kunagine praktikant) tuletas mulle meelde, et olin teda ära saatnud lausega, et äkki olemegi kunagi kolleegid Saaremaal, ja saan rõõmuga tõdeda, et nii see läkski.
Kuidas esimesed päevad-nädalad uues majas on möödunud? Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Esimesed töönädalad on möödunud väga tempokalt ja 1. klassi õpetajatel on askeldamist omajagu. Õnneks on minu klassi laste silmis näha koolirõõmu ja head lapsevanemad on väga koostööaltid. Minu heaks mentoriks koolis on Raina Tiidovee ja paralleelklasside õpetajatega koostöö sujub meil väga hästi. Suur rõõm on näha oma endiseid õpetajaid vastu naeratamas ja paljundusmasinaga seoses nippe jagamas – aitäh, Irina! Väga vahva on tervitada ka endiseid koolikaaslasi kolleegidena!
Millised koolid oled lõpetanud? Sul on ju ka varasem õpetajakogemus olemas?
Olen põhikooli lõpetanud armsas Leisi koolis, kust liikusin edasi uhke talveaiaga Kuressaare Gümnaasiumi. Seejärel omandasin Tartu ülikoolis klassiõpetaja magistrikraadi inglise keele kõrvalerialaga ja asusin õpetajana tööle Tallinna külje all Peetris. Peetri Lasteaed-Põhikool andis mulle suurepärase võimaluse alustada noore õpetajana tööd uues koolimajas, kus õpilaskeskne õpetamine ja lapsesõbralik keskkond olid märksõnaks. Need sobisid väga hästi minu veendumustega heast ning toetavast õpikeskkonnast. Loodan neid põhimõtteid ka Nooruse koolis rakendada.
Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa kooliajal olid?
Põhikooliajal olin õpilane, kes ootas päeva lõpus algavat võimlemisringi ja võrkpallitrenni, kuid pidasin ka õppimist tähtsaks. Gümnaasiumiajast meenub mulle palju uusi ja häid tutvusi. Mõne päeva eest oma klassiõdedega kohtudes tõdesime, et kõige soojemad mäletused kinkis meile gümnaasiumist klassijuhataja Eve oma elurõõmsa oleku ja siira iseloomuga. Ta on mulle väga suureks eeskujuks suurepärase õpetajana ja tean, et paljud nõustuvad, et Eve nägemine on nagu päikese pai – ta sära ja soojus kandub teistele edasi.
Kas õpilane Triin ja õpetaja Triin on kaks erinevat inimest või pigem mitte?
Ma arvan, et pigem on erinevad inimesed. Praegu õpetajana tunnen veel suuremat austust ja lugupidamist oma endiste õpetajate vastu, sest näen, kui suurt pühendumust ja tööd õpetajaamet nõuab.
Millised on sinu hobid? Kui palju nendeks üldse aega jääb, sest sul on ju kodus on ka enda pisikesed lapsed ...
Ma ei tea, kas seda päris hobiks saab pidada, aga mulle meeldib palju värskes õhus viibida ja oma kahe väikese pojaga on see alati üks mõnus osa päevast. Väikeste lastega kodus olles olen õppinud kõiki aastaaegu nautima ja looduseilu rohkem märkama. Füüsiline tegevus annab alati energiat juurde ja väike jooksutiir on parim õhtu lõpetuseks. Kui võrkpall minu poole lendab, siis oskan sellele ka pihta lüüa. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tööst väljaspool naudin enim ajaveetmist koos oma kalli perega.
Mis sind elus kõige enam innustab?
Kindlasti head ja siirad mõtted ning teod. Erilised hetked koos lähedaste ja sõpradega, mis pikaks ajaks meelde jäävad. Teinekord need ei peagi midagi väga suurt ja erilist olema, piisab sellest, kui seda tehakse rõõmuga ja heast südamest. Mulle meeldib mõtteviis – mida külvad, seda lõikad – ehk püüan inimestega käituda nii, nagu soovin, et nad minuga käituksid.
Tere tulemast meie sekka, armas Triin, ja ikka samamoodi edasi – kui ikka pall Sinu poole lendab, löö sellele julgelt pihta!
eesti keele ja kirjanduse õpetaja