Urvi Kask on Marvi vanem õde ning koos üles kasvades on nähtud kõike, nii muresid kui ka rõõme. Urvi arvates on Marvi väga sõbralik ja hoolitsev inimene.

Helen Saar, vennatütar, arvab, et eelkõige on Marvi alati hästi hoolitsetud, ta armastab väga sooja päikeselist suve ja raamatute lugemist.

Samal arvamusel on ka õepojad Rando Tarvis ja Gert Kalvik. Rando jaoks on Marvi tädi, kelle jaoks on teiste heaolu palju tähtsam kui iseenda oma. Gerdi arvates on aga Marvi üks üle kõige tore tädi – alati südamlik.

Õde Urvi meenutab koos üles kasvamist Vatsküla kandi metsade keskel, ümberringi vaid sarapuumets, kus lapsed käisid pähkleid korjamas: „Kuna olime palju omapäi, siis oli meile seltsiks pikakarvaline koer Täpi, kes meiega alati kaasas käis ja pärast koju juhatas. Hoidsime tema karvasest kasukast tugevasti kinni!”

Urvi meenutab ka üht suurt pahandust, millega Marvi hakkama sai: „Ema oli koju ostnud teeklaase, selliseid kantidega, nagu vanasti olid. Ja Marvi viskas need suure rehetoa kivipõrandale katki. Riielda sain aga vanema õena mina, kes nooremal silma peal ei hoidnud!”

„Too aeg oli hoopis teistsugune, ei olnud veel isegi elektrit, valgust andis petrooleumilamp,” kirjeldab Urvi vanu aegu, kui vahepeal sai elatud ka Pihtla mõisas. Seal elades põdesid mõlemad ka tuulerõugeid. Kavalad lapsed pesid täppidele tupsutatud briljantrohelise maha ja said vanemate käest jälle kõvasti võtta!

Kohe pärast kooli lõpetamist asus Marvi tööle teedevalitsuses. Just raamatupidajana selles asutuses ning erinevatel ametikohtadel möödusid tema pikad tööaastad enne meie kooli tööle asumist.

Vennatütar Heleni jaoks on Marvi alati olnud väga naiselik ja hoolitsetud. Oma lapsepõlvest meenutab ta, et tädi Marvil olid alati kõige ilusamad kleidid, mida ta ise õmbles. Just õmblemine on Marvile alati olnud kõrvaltegevuseks, mida meenutavad tema kohta kõik ja mida kinnitab ka õepoeg Gert: „Kõige enam innustab Marvit endale uue kleidi õmblemine!” 

Teiseks Marvi lemmiktegevuseks on lugemine. „Minu meelest on tädi Marvi terve raamatukogu raamatud läbi lugenud ja peale selle veel kõigile riided õmmelnud,” arvab tema lemmiktegevuste kohta Rando.

Õe Urvi arvates innustab Marvit kõik see, mis on hea. Mõttega ühineb ning seda täpsustab Helen: „Mina arvan, et teda innustab kõik see, mis teeb tema hingele head ja seda teab vaid tema ise.”

„Marvit innustab kõige rohkem see, et ta on teiste jaoks oluline,” võtab pere ja lähedaste väärtuse kokku Rando.

Kuidas Marvi sünnipäevasid peab? Helen avab tausta nii: „Sünnipäevad on tavaliselt lähemate sõprade ja pere ringis, nii ka juubel. Mina arvan, et see juubel on Marvi jaoks lihtsalt üks ilus ümmargune number, sest hinges on ta ikka nooruslik ja rõõmsameelne.”

„Sünnipäevi ta eriti ei pea, aga juubelisünnipäev tuleb koos lähedastega ja ikka veidi suuremalt. Ma arvan, et 60 on tema jaoks lihtsalt üks number ning oluline pole kingitus, vaid see, et inimesed tuleksid kohale ja oleksid olemas,” arvab Urvi.

„Usun, et see on lihtsalt number, aga eks ümmargune number tähistab igaühe jaoks mingisugust etappi tema elus,” ütleb Gert.

Soovime meiegi kogu kooliperega Marvile ilusat juubelisünnipäeva tähistamist ning palju õnne ja jaksu edaspidiseks!