Kuidas sul läheb, Priidu Saart?

Väga põnevalt läheb, elu pakub pidevalt uusi ägedaid väljakutseid. Samas ka kiirelt. Valdavalt välitingimustes pildistades ja filmides on algav suvi kõige töisem periood aastas.

Millega tegeled?
Olen vabakutseline fotograaf ja videograaf. Kui algusaastatel pildistasin/filmisin kõike, mida pakuti, siis nüüd olen üha enam pühendunud just loodusele ja turismivaldkonnale. Kui parasjagu mõnda tellimustööd ei tee, olen ise kaameraga kusagil metsas, rabas või mererannas. Olen leidnud enda jaoks selle tegevuse, mida tehes aeg justkui peatub ja mida naudin kogu hingega. Eesti ja siinne loodus on minu südame võitnud. Leian, et meil on väga vedanud selle sünnikohaga.

Alles hiljaaegu lõpetasin enda esimese fotonäitusega. Näituse kontseptsioon oli selline, kus näituse „saaliks“ oli ilus kodumaa mets. Toimus see kokku vaid kolmel korral ja kuuel päeval. Viimasena kodusaarel Saaremaal Järve liivaluidetel. 

Kuhu oled jõudnud?
Olen jõudnud sinna, kus kooliaegsest hobist on õnnestunud teha endale täiskohaga töö. Ja tegelikult palju enamat, sest ega ma seda tihtipeale tööks nimetada ei tahakski. Ning aega panustan sellesse kindlasti palju rohkem kui n-ö tavalise täiskohaga töö puhul seda teeksin.

Elukoha poolest olen jõudnud eluga Tallinna. Olen viimased aastad valdavalt tegutsenud mandril. Aga süda kutsub ikka tagasi sinna, kus on kõige kodusem ehk Saaremaale. Võib-olla juhtub see juba lähiaastatel.

Kuidas sul läheb, Karl Jakob Toplaan? 

Möni päev on ilusam kui teine. Raskusi tuleb ikka aeg-ajalt ette, kuid kevadise linnulaulu taustal ei oska küll praegu välja tuua midagi, mis paneks mind vastama vähemat kui „hästi“. 

Millega tegelen?
Olen sammu kaugusel ülikooli löpetamisest, mis tähendab, et mind on ees ootamas üsna pönev aeg. Mis saab edasi??? Kuna ma pole loomult muretseja tüüpi, siis vötan asja rahulikult ja elan päev korraga. Usun, et küll avanevad mulle need uksed, mis avanema peavad.

Igapäevaselt veedan palju aega looduses, öppides tundma linde ja loomi ning jäädvustades nende argielu pildile. Mitte kunagi ei ütle ma „ei“ vöimalusele osaleda lindude seiretel ja loendustel, kus oma kogutud teadmisi proovile saab panna. Kevad on seetöttu kiire aeg. Huvi lindude vastu tekkis juba pöhikoolis ning ei näita raugemise märke. Vastupidi, üha rohkem tunnen, et nüüd tahaks teadmisi kodusaarel ka teistele jagada. 

Kuhu olen jöudnud?
Olen jöudnud sinna, kus hommikul ärgates ei muretse ma selle pärast, mida päev toob. Saan tegeleda köigega, mis mulle huvi ja pinget pakub.

Ja kui Jumal päevi annab, siis teen köike tema auks röömsa meelega.

Kuidas sul läheb, Krõõt Tarkmeel?

Pigem suurepäraselt. Olen elule otsatumalt tänulik, et ta mind sel moel hoidnud ning suunanud on, ja loodan, et mu sisemine kompass toimetab ka tulevikus sama tundlikult.

Millega tegeled?
Proovin inimesena igapäevaselt kasvada ja areneda. Lisaks sellele armastan enesele valitud eriala ja pildistan jätkuvalt kire ning südamega, kuid samas ootan põnevusega, mis veel ees ning tulemas on.

Kuhu oled jõudnud?
Kohta, kus on tunne, et vaikselt on aeg hakata maailmale tagasi andma.