Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
2. detsember
- Halima Essaadia Janahi 5.a
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Käesoleval õppeaastal on mitmed tulevased õpetajad teinud oma praktikat Kuressaare Nooruse Koolis. Kolmandale kooliastmele andis matemaatikatunde meie kooli vilistlane Lisete Pukk. Kuidas tal läks?
Millised mõtted ja emotsioonid sind valdavad, kui seisad oma vanas koolis tahvli ees õpetajana, mitte ei istu õpilasena klassis?
Üleminek õpilase staatusest õpetaja staatuseni on olnud üpriski harjumatu teekond, eriti veel oma kodukoolis. Koridorides või õpetajate vaheruumis olles tunnen end siiani pigem õpilase kui õpetajana. Kohati on tunne, nagu osaleksin maskisaates ja keegi kohe hüüab: „Mask maha! Mask maha!“ Veider on mõelda, et peaksin olema samal pulgal õpetajatega, kes andsid tunde vaid mõned aastad tagasi ka mulle endale. Kindlasti nõuab see veel harjumist ja aju ümberprogrammeerimist.
Kuidas hindad enda praktikakogemust Nooruse koolis? Mis sind kõige rohkem ehmatas-üllatas-imestama pani?
Sellist kogemuste pagasit poleks osanud ettegi aimata. Olen tänulik, et mulle usaldati selline võimalus ja antud praktikakogemus oli korralikuks hüppelauaks, kust minna ja areneda edasi. Võtsin vastu väljakutse, mille mahukust taipasin alles praktikal olles. Ma aina üllatusin ja imestasin, millised imeinimesed need õpetajad on, kes sellisel koormusel töötavad. Siinkohal oleks paslik tervitada Marenit ja teisi kaasõpetajaid, et nad ei unustaks ka enda tassi täita peale rasket tööperioodi.
Mida sa kõige rohkem õppisid põhikoolipraktika käigus?
Senini olin andnud tunde ainult algklassidele, sest põhieriala on mul siiski klassiõpetaja. Lisaerialana, milleks on matemaatika, pidin praktika raames ka III kooliastmele matemaatikatunde andma. Kontrast, mis mind ees ootas, oli meeletu. Ilmselt põhikooliõpilased panid mind eelkõige pingutama ja otsima erinevaid meetodeid, kuidas üldse õpilasteni jõuda ja neile läheneda. Eks põhikoolis õpilased hakkavad end vaikselt leidma ning toimub isiksuse kujunemine. Sellest tulenevalt sain hea sisevaate erinevatele inimtüüpidele ning kompasin, kuidas neile läheneda. Kindlasti alles õppiva ja alustava õpetajana kolistasin nii mõnegi ämbri otsa. Kõik me teeme vigu, tähtis on neid aga analüüsida ja läbi mõelda, kuidas järgmisel korral paremini saab.
Millised on su edasised plaanid? Kes sinust tulevikus saab?
Südamesooviks on ikka saada klassiõpetajaks. Kannatamatult ootan perioodi, mil lõpuks saan omale armsad esimese klassi õpilased, kelle õppeteekonda hakkan juba ise kujundama, kellega luua oma traditsioone, kelle erinevaid isiksusi hakkan õppima tundma ja suunama. Ülikoolis üks inspireeriv füüsikaõppejõud ütles, et ta on olnud edukas õpetaja siis, kui vähemalt üks tema kasvandikest on läinud sama eriala õppima. See on minu meelest armas mõte, mis inspireerib ka mind õpetajana.
Kuidas Saaremaa sinu plaanidesse ja plaanidega sobib?
Tulevikus näen end Saaremaal. Praegusel eluperioodil soovin veel võimalikult erinevates koolides ringi käia ja mõtteid ammutada. See on minu jaoks nii põnev, kuidas pealinnas on koole niivõrd palju ja igaüks soovib kuidagi eriliselt silma paista. Sellest tulenevalt on igast koolist midagi õppida ja kõrva taha panna ...
Matemaatika!?
Matemaatika ja mina oleme omadega huvitavas suhtes. Ilmselt kui minu põhikooli klassijuhataja Sirje Metsküll või mõni endine klassikaaslane loeb antud artiklit ja näeb, et ma õpetan ka matemaatikat, siis ilmselt on kõigil imestusest suured silmad. (Palavad tervitused eelmainitutele!) Matemaatika polnud kooliajal minu tugevaim külg ega ka lemmikutest. Sellest tulenevalt on minus õpetajana välja arenenud veelgi suurem kirg ja sisemine tahtmine, et iga õpilane suhtuks matemaatikasse avatult ja järjepidevalt. Olen arvamusel, et igaühel meist on võimalik olla matemaatikas edukas, kuid selleks peab endal olema piisavalt tahtmist. Julgen nii väita, sest olen ise suutnud ülikoolis järjepidevalt õppides läbida nii tõenäosusteooria, analüütilise geomeetria, lineaaralgebra ja palju muudki, milleks ilmselt põhikooli mina poleks iialgi uskunud end valmis olevat. Kõik on suhtumise ja kättevõtmise küsimus!
Tuttav matemaatik on öelnud tabava lause, millega on hea ka lõpetada: „Matemaatika, see on ju imelihtne, tuleb vaid osata mõelda!“
matemaatikaõpetaja