Frankfurdi lennujaam on Euroopas suuruselt teine. Maabudes kohtusime suure rahvamassiga ja õhtemperatuur oli Eesti omast kaks korda kõrgem. Suurde riiki reisides tuleb alati olla valmis ettearvamatusteks. Ka meil tuli rongireisil Dortumundi hinge kinni hoida, sest hilinesime sihtkohta pea kaks tundi. Rongireis venis iga peatuse järel nagu kerkiv pärmitainas.

Hostelisse jõudes võtsid meid vastu rõõmsad hispaanlaste näod, kes olid natuke enne meid jõudnud ja ootasid samuti tubadesse minemist. Magamisest tähtsam oli aga kõigi meiega tutvumine ja me tundsime ennast väga oodatuna.

Kõige paremini sobisime Katalaaniast (Hispaaniast) saabunud noortega, kellega me ringi käies alati koos olime ja ka iga õhtu aega veetsime. Projekti raames käisime muuseumides ja koolis, tutvustasime teistele Eestit ja nemad meile oma kodumaad. Saime nende kohta nii mõndagi teada ja nägime seal huvitavaid kohti. Isegi kui oli midagi igavat või tüütut, tegi tore seltskond selle väga lõbusaks, seega oli tegelikult kogu aeg tore.

Saime teada, et Saksamaal on väga populaarseks toiduks erinevat sorti vorstid ja kartulid, mida me viimastel päevadel enam kuidagi ei tahtnud. Huvitav oli ka näha, kuidas erinevad rahvused käituvad. Näiteks hispaanlased olid kogu aeg väga energilised ja lärmakad ning meie nendega koos ka, samal ajal olid poolakad väga rahulikud ja pigem hoidsid omaette.

Meie lõbusa lärmamise tõttu ähvardati meile isegi politsei kutsuda. Kuna meie lahkusime kõige varem, tulid teised meid hommikul ära saatma ja saime veel viimast korda hüvastijätuks kokku. Kokkuvõttes oli reis väga õpetlik ja meeldejääv ning jääme igatsema kõiki ja kõike.

Kaasas olnud õpetajad Marika ja Kärt kiidavad tublisid osalejaid, kes suutsid ka keerulistes olukordades tasakaalu säilitada, rõõmsameelseks jääda ja kokkulepetest kinni pidada.