Tekstikirjutamise töötuba 

Tüdrukutega käisime tekstikirjutamise töötoas. Töötoa juhataja oli Liis Aedmaa, kes on dramaturg. Dramaturgid töötavad teatris tavaliselt kirjandustoas, kus nende ülesanneteks võib olla alusmaterjali otsimine, dramatiseerimine, tõlkimine ning näidendite kirjutamine. Tema puhul jäi silma rõõmsameelsus. Alguses rääkisime läbi kõik tekstižanrid. Soojenduseks tegime ühe minuti kirjutamisülesannet, kus  pidime kirjutama minuti jooksul ükskõik, mida pähe tuli. Siis rääkisime, mis vahe on lavastusel, etendusel ja näidendil. Töötoa lõpetuseks pidime kirjutama punamütsikese muinasjutu kellegi teise vaatenurgast. Selles ülesandes oli kõige keerulisem see, et kohe alguses ei tulnud mitte ühtegi mõtet. Töötuba kestis umbes 40–45 minutit. Kirjutati punamütsikese, isa, vanaema, orava ning punase mütsi vaatenurgast. Tüdrukutest keegi enda juttu ette ei lugenud, küll aga luges  enda luuletuse ette meie endine klassijuhataja Reet Lasn. Tüdrukutelt tagasisidet saades saime teada, et kõigil on plaan neid teadmisi ja kogemusi, mida saime, tulevikus kasutada, näiteks tulevastel teatriõhtutel. Kõik jäid selle töötoaga rahule. 

Näitlemise töötuba  

Poisid koos paari tüdrukuga osalesid näitlemise töötoas. Sellest töötoast jääb kindlasti meelde särtsakas ja rõõmsameelne Lauli Koppelmaa, kes oli meie töötoa juht ja ka professionaalne näitleja. Lauli Koppelmaa tegi meile mõned huvitavad ning kaasahaaravad mängud, mis olid seotud näitlemisega. Näiteks mängisime paari tähelepanumängu ja mängu, kus me ei tohtinud naerma hakata. Tegime veel erinevaid hääleharjutusi. Üllatav oli see, et näitlejaks saamise üks esimesi etappe on olla kannatlik, seista tuleb kahel jalal, käed kõrval, mis tundub lihtne, kuid osadele meist osutus see arvatust raskemaks. Töötoas nähtud tegevustest õppisime uusi trikke ja nippe, kuidas tulevikus klassinäidendiks end paremini ette valmistada ja kuidas keskenduda, näiteks tehes erinevaid hääleharjutusi.  

Ekskursioon teatris 

Alustasime oma giidi Lauli Koplimaaga ekskursiooni teatrisaalist, kus oli 450 istekohta. Seal olles saime ka teada, et neil on veel üks väiksem saal, kus on 155 istekohta. Samuti nägime suurema saali lavatagust elu-olu. Sealne lagi oli väga kõrge, ülevalt tulid alla kardinad, mille abil loodi uusi põnevaid taustasid etenduste ilmestamiseks. Omanäoline oli ka see, et tegemist oli pöördlavaga, mida ei juhtu just nägema igas teatris. Neil on eraldi töötuba, kus valmistatakse mööblit ja erinevat inventari teatrietenduste tarbeks. Kostüümilaos oli sadu erinevaid kostüüme, mida said laenutada ka tavainimesed. Meile kõigile tuli üllatuseks, et sealsetel töötajatel oli ka saun, mida nad said pärast pikka tööpäeva külastada. Huvitav oli ka nn cipollino-tuba. See nägi kõigi meelest vägev välja. Seal oli palju põnevaid kotte, võltstoitu ning igasugu esemeid ja aksessuaare etenduste jaoks. Helitoas oli hulgaliselt muusikariistu, juhtmeid ja muud tehnikat, mille abil loodi etendustele heliefekte ning teatrimuusikat.  

Pärast ekskursioone ja töötube oli nii mõnigi huviline, kes sooviks edaspid rohkem tegeleda näitlemisega. 

Sellised klassireisid võimaldavad veeta klassiga koos aega ning kogeda mõndagi uut ja huvitavat. Nii õpime teineteist rohkem tundma ning sedagi, kuidas teha koostööd ja kaaslastega arvestada. Ning alati saab palju nalja.

Artikkel on valminud eesti keele tunni raames.