Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
„Kuidas läheb?“ on uus rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb!
Sarja kolmandas loos räägivad meile oma tegemistest Veikko Lehto, Ene Riis ja Renate Pihl.
Kuidas Sul läheb, Veikko Lehto?
Mul läheb kenasti. Olen nüüdseks juba peaaegu 7 aastat KGst eemal ja mind tunneb ja teretab vaid mikoskoopiline osa Nooruse kooli õpilastest. Rohkem kohtan tuttavaid noori Saaremaa Gümnaasiumis ja sageli saan vaid imetleda, kuidas kunagised lapsukesed on kauniteks neidudeks või noormeesteks sirgunud. Õpetasin ju neid viimati 3. või 4. klassis.
Millega tegeled ja kuhu oled jõudnud?
Enamuse ajast ja energiast olen pühendanud Kuressaare muusikakooli käigus hoidmisele ja sealse õpikeskkonna arendamisele. Viimased kaks aastat on selles osas muidugi olnud heitlikud ja keerulised, aga valgus tunneli lõpus juba paistab. Käesoleval õppeaastal oleme suurtele nakatumisarvudele vaatamata saanud oma õppetööd läbi viia kontakttundides ja neid naudivad nii õpetajad kui pillihuvilised õpilased. Toimunud on ka traditsioonilised õpilaskontserdid ja mitmed nn tavakontserdid. Kõik see teeb rõõmu ja viitab normaalsuse naasmisele.
Lisaks muusikakooli õppejuhataja tööle dirigeerin kammerkoori Eysysla, juhendan meesansamblit Sõstrad, toimetan abidirigendina Saaremaa Gümnaasiumi segakoori juures, häälestan vajadusel klavereid ja valmistan ette Saaremaa 52. laulupeo saatebändi repertuaari. Kõik need tegevused sisustavad minu päevad ja olen sellega väga rahul, sest kõik nad võimaldavad muusikalist eneseväljendamist, mis pakub rõõmu ja rahuldust.
Kui siia lisada veel piisav kogus mõnusaid sõpru, hubane kodu, harmooniline kooselu mõistva abikaasa ja juba oma rada käivate lastega, siis võib tõdeda, et olen suutnud teha elus õigeid valikuid ja võin oma eluga väga rahul olla.
Soovin ka kõigile Nooruse kooli inimestele ikka õigete valikute langetamist ja oma elu tarka juhtimist.
Kuidas Sul läheb, Ene Riis?
Päris hästi läheb. Elu on lihtsam ja mõnusam kui varem. Iseenda ja pere jaoks on palju rohkem aega. Tööl käia pole ka kaugel – ainult kaks korrust trepist alla. Tore on perele öelda: „Lähen nüüd tööle, tulen kahe tunni pärast!“ – ja ei pea isegi majast väljuma.
Millega tegeled?
Tegelen oma ettevõttega. Mul on massaažisalong „Aromene“, mis pakub erinevaid massaažiliike inimestele, kes hoolivad oma tervisest. Tänapäeva elutempo juures vajab iga keha aeg-ajalt värskendust ja lõõgastust. Olen õppinud üle kümne erineva massaaži ja lisaks veel psühhosomaatikat. Kõige populaarsemad on klientide hulgas Aromene erimassaaž, mis kestab poolteist tundi, ja näo hiromassaaž (tund aega). Mul on tekkinud oma kindel klientuur, aga ootan enda juurde ka uusi kliente. Tore on kuulda, kui klient lahkudes ütleb, et ta juba ootab kannatamatult järgmist massaaži. Endise õpetajana mulle meeldiks, kui minu juurde jõuaksid ka kooliõpilased. Neile pakun stressivastast aroomimassaaži, mis on väga hea stressi ja vaimse ülekoormuse leevendamiseks.
Oma vaba aega jagan Eesti ja Norra vahel, kus teispool polaarjoont on minu teine väike koduke.
Kuhu oled jõudnud?
Olen jõudnud selleni, et tunnen rõõmu oma perest, tööst, sõpradest.
Kuidas Sul läheb, Renate Pihl?
Tasapisi. Tegelikult väga toimekalt. Elutempo on hetkel kuidagi eriliselt kiireks kruvinud, tihtipeale jääb tunne, et 24 tunnist ööpäevas ja 7 päevast nädalas jääb justkui väheseks. Ütleme siis, et läheb tasapisi toimekalt.
Millega tegeled?
Töötan Saaremaa Vallavalitsuses arenduse ja kommunikatsiooni peaspetsialistina. Nende valdkondade näitel saan öelda, et tegemist on mulle kahe südamelähedase alaga, mis oma sümbioosis on andnud suurepärase võimaluse vaadata asju nii rohujuuretasandilt kui ka suure pildi vaates. Arendusprojektide töölõik tähendab enamjaolt rahataotluste koostamist erinevate infrastruktuuriobjektide kaasrahastuse tarbeks – nii saavad uue kuue ja/või energiatõhusamaks näiteks lasteaia- ja koolihooned, korrastatakse spordi-, kultuuri- ja erinevaid muinsuskaitselisi objekte, toimub tänavavalgustuse uuendamine jne. Kõik ikka selle nimel, et meil Saaremaa hea oleks!
Kuhu oled jõudnud?
Olen jõudnud arusaamiseni, et selleks, et näha asju läheda(ma)lt, peab vahel vaatama kauge(ma)lt. Olen jõudnud teadmiseni, et kui midagi väga tahta, siis tegelikult on kõik võimalik. Olen jõudnud tõdemuseni, et iga päev tuleb elada hetkes, st lihtsalt nautida kulgemist ning olla tänulik asjade, inimeste ning olukordade eest, mis meie teele satuvad. Tuleb jääda iseendaks ning olla õigel ajal õiges kohas koos õigete inimestega ja teha õigeid asju.