Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
„Kuidas läheb?“ on uus rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb!
Sarja teises loos avaldavad oma mõtteid meile Piret Paomees, Raido Kahm ja Heiko Kull.
Kuidas Sul läheb, Piret Paomees?
Tänan küsimast! Hästi läheb. Olen oma praeguse tööga väga rahul. Nagu vahel naeran, et tore, kui hobiga tegelemise eest ka palka makstakse. Ja tore on selle käigus avastada ka endas uusi külgi.
Millega tegeled?
Toimetan nüüdseks juba üle 10 aasta Kaitseliidus. Tegelen naiskodukaitsjatega. Koolitan neid, toimetan nende paberitega, käin organisatsioonist rääkimas. Samuti olen mittekoosseisuline koolitaja Kaitseliidu koolis. Ehk õpetamisest „pääsenud“ pole. See on endiselt südamelähedane. Ning ega ma saa ka ilma endise töökoha külastusteta. Sealgi olen käinud kodutütreid ja noori kotkaid koolitamas. Kui juba endise ameti meenutamiseks läks, siis vahel tuleb ette, et pean mõne võrrandi lahendamist õpetama või koosinusi leidma. Seega ka selles valdkonnas ei lasta mul väga rooste minna.
Kuhu oled jõudnud?
Nüüdseks olen endise KG poolt vaadatuna jõudnud teise linna serva. Ehk siis toimetan ikka kodusaarel. Aga kui rääkida karjääriredelil ronimisest, siis nüüdseks ikka olen ka „sõjalist karjääri“ teinud ja olen hetkel nooremseersandi auastmes. Samuti olen uhke ka selle üle, et olen saanud panustada päris palju Naiskodukaitse väljaõppe arendamisse. Olen olnud päris mitme kursusekava parendamise juures ning ka mõne kava looja.
Kuidas Sul läheb, Raido Kahm?
Viimased paar aastat olen ajalugu õpetanud Tallinna 21. Koolis. See asub kesklinnas Raua tänava sauna vastas. Vähemalt kohalikud ütlevad nii, kui asukoht jutuks tuleb.
Millega tegeled ja kuhu oled jõudnud?
Käesolevast õppeaastast olen koolimajas aga eelkõige õppejuht (7.–12. klass). Ennevanasti kutsuti selle ametikoha inimesi õppealajuhatajateks, „ala“ on kuskile kaduma läinud. Vanad koolikaaslased on oma määratluses aga veelgi tabavamad ja nendivad enamasti, et „nagu Maidu siis?“. Kui sind võrreldakse sinu enda kunagise legendaarse õpetaja ja õppealajuhatajaga, olgugi vaid ametinimetuse kõla tõttu, siis tõmbab ju veidi suunurgad ülespoole küll.
Kuidas Sul läheb, Heiko Kull?
Kuidas mul läheb? Ei tahaks öelda, et võideldes aga pigem nii see just ongi. Tahaks rohkem mängida, loe; puhata. Samas, kui ma ei võitleks, missugust tõde ma siis endaga tulevikku edasi kannaks. Seega, mul on missioon ja mul on üldiselt kõik hästi.
Millega tegeled?
Tegelen paljude asjadega ja siiralt loodan, et ka kõige vajalikuga, haha. Olen end sisse seadnud Kuressare Ametikoolis ja ühe, kahe kursuse raames ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis.
Ametikoolis tegelen peamiselt ehitusvaldkonna erialadega. Ehitustöö on väga oluline oskustöö ja õpetajaid on vaja. Ma arvan, et olen inimene õigel kohal.
Haapsalus Kolledžis käin käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala tudengitiele jagamas oma teadmsi sellest, kuidas 3D modelleerimistarkvaras tooteid modelleerida.
Oma vaba aja kulutan meeleldi jalg- või rattamatkadele. See on hea võimalus auru välja lasta ja kahe jalaga maapeale tagasi tulla.
Kuhu oled jõudnud?
On ju üllatav omalegi, et olen jõudnud siia kus ma täna olen ja ometigi, siiski mitte nii väga. Tähtsam on kindlasti märgata seda, kuhu ma veel jõudnud pole, sest siis ma tean, et on veel kuhu minna. Plaanis on veel õppida.
IT-spetsialist