Millised mõtted ja emotsioonid Sind valdavad, kui seisad oma vanas eesti keele klassis 305 tahvli ees õpetajana, mitte ei istu õpilasena klassis?
See on väga huvitav tunne, ühtaegu kodune, aga samas ka hirmutav, sest õpilased juba oskavad õpetajat proovile panna, ükskõik, on nad siis gümnaasiumi- või põhikooliastmes. Aastatega oleks klassiruum nagu väiksemaks muutunud ... kuigi ilmselt olen ise enesekindlust ja julgust juurde kogunud, et üldse klassi ees õpetajana seista. Õpilaste ees seistes tuleb võtta juhtiv roll, sest õpetaja on kogu klassiuumis toimuva „show“ eestvedajaks ning selle tõttu tuleb end klassi ees hästi tunda.

Selles samas 305 klassis tekkis mul esimest korda mõte saada eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ja siin ma nüüd olen. Mul on hea meel, et olen ringiga alguspunkti tagasi jõudnud, sest kõik see tuletab meelde enda kooliaega koos kõigi oma valude ja võludega.

Millised on Sinu arvates suurimad erinevused Saaremaa Gümnaasiumi ja Kuressaare Nooruse Kooli õpilaste vahel?
Eks siin vanus mängib ikka rolli. Põhikooliõpilased on alles enda mina avastamas, kui gümnasistid proovivad juba mõelda, mida see enda mina eluga peale tahab hakata. Mõlemad on väga olulised etapid elus ning vajavad suuresti õpetajate toetust, põhikoolis aga eriti.

Millised on kahe kooli suurimad ruumi- ja keskkonnaerinevused?
Kuressaare Nooruse Kool on minu jaoks püsinud muutumatuna aastaid, mis ilmselt teebki ta armsaks ja koduseks. Saaremaa Gümnaasium on aga nii uudne, et vajab endalgi veel harjumist. Samas meeldib mulle uue kooli puhul selline „uus hingamine“, mis kindlasti innustab ka õpilasi koolis käima ja hästi õppima.

Ruumi- ja keskkonnaerinevusena tooksin välja märksõna avatus. Uus kool on avatud ruumidega ning ka klassi on võimalik klaasseinade tõttu tunni ajal piiluda. Kindlasti soodustab selline avatus õpilaste omavahelist suhtlemist, kuid Nooruse koolis on võimalik ennast ka mõne nurga taha ära peita, mis ka teinekord vajalik on.

Kui Nooruse koolis on kasutusel veel kriiditahvlid ja tavalised projektorid, siis Saaremaa Gümnaasiumis on olulisel kohal uudne tehnoloogia, mis teeb erinevate interaktiivsete lahenduste kasutamise tundides eriti mugavaks.

Kuidas hindad enda praktikakogemust Nooruse koolis? Mis Sind kõige rohkem ehmatas-üllatas-imestama pani?
Praktikakogemus oli väga positiivne ning sellele aitas kindlasti kaasa meeldiv ja sõbralik õhkkond koolis ning juhendaja ja õpilaste soe vastuvõtt. Põhikooliõpilased on oma olemuselt väga temperamentsed, kuid samas asjalikud ning tore, et kogu selle keemia juures suudavad nad ka õppetööle keskenduda.

Mida Sa kõige rohkem õppisid põhikoolipraktika käigus?
Ma kindlasti veendusin selles, et iga klassikollektiiv on erinev ning õppemeetodid tuleb valida vastavalt klassile. Selle tõttu on üpriski keeruline praktikandina tunde andma minna, kuna eks see üks paras pea ees vette hüppamine ole, sest ei tunne ju klassi ega ka õpilasi. Kui nimed hakkavad enam-vähem selgeks saama, siis muutub õpilastega läbisaamine isiklikumaks ning nimeline pöördumine aitab tundi andes ennast rohkem kehtestada.

Õppisin seda, et kindlasti ei ole põhikooliõpetajana kerge töötada, kuid see töö pakub elamusi ja vahetut tagasisidet, mis annab hea laengu ja motivatsiooni töötamiseks.

Kuidas tunne on, kas on mõeldav, et kunagi tulevikus õpetad ka põhikooliõpilasi?
Kindlasti on mõeldav, sest elus tuleb ikka erinevaid asju ette võtta ning mitte enda mugavustsooni pidama jääda. Hetkel aga lähen põhikoolist saadud hea energialaenguga rõõmsalt tagasi oma gümnaasiumiõpilaste juurde!

Getter, loomingulisi ideid ja põnevaid väljakutseid Sinu õpetajateele soovib Nooruse kooli pere!