üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Artikkel, avaldatud 27. oktoober 2021, vaadatud 2503 korda, autor Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Emakeeleõpetajad Ugala teatris Autor/allikas: Eve Tuisk

22.–23. oktoobril käisid Saare maakonna emakeeleõpetajad koolitus- ja kultuurireisil Viljandis. Esimesel päeval arutlesime tulihingeliselt lugemisteemadel ning mõtisklesime, kuidas õpilasi särasilmselt lugema panna. Õhtul külastasime Ugala teatri etendust „Leskede kadunud maailm“, millele järgnes spontaanne kahetunnine vestlusõhtu nähtu üle. Võite vaid ette kujutada, kui põnevad filosoofilised arutelud tekivad, kui viisteist emakeeleõpetajat hoogu satuvad. Teisel päeval külastasime Viljandi Pärimusmuusika Aita ning Ugala teatri lavataguseid ruume koos teatrijuhi Garmen Taboriga.

Milliste muljetega meie kooli õpetajad reisilt tagasi tulid?

Seekordsel Saare maakonna emakeeleõpetajate koolitusseminaril tegeleti õpilaste lugemiskaare küsimustega. Mida, millal ja miks lugeda ehk missuguseid raamatuid võiksid õpilased lugeda 4.–12. klassini. Vaieldi, arutati ja lepiti kokku (muidugi ka õppekava arvestades) miinimumnimekirjas. Seejärel räägiti läbi tähtsad tüvitekstid, mis peavad kindlasti olema loetud neil, kes gümnaasiumi astuvad. Oluline on, et saarlased tunneksid ka saarlaste loomingut, ning selles punktis valiti välja soovitatavad teosed iga kooliastme kohta. Nõnda sai „Saarluse“ teema kirjanduse valikul kindlamini piiritletud.

Ja siis jõuti mõttetalgutes selleni, kuidas muuta lugemine ja teoste vastamine huvitavamaks. Kõige raskem ülesanne. Võimalusi muidugi leidub nii erinevate metoodiliste võtete – lugemispuudest teoste lavastamiseni – ning punktisüsteemideni välja. Kõige valusam on aga tõsiasi, et aega, tunde on lihtsalt liiga vähe.

Merle Rekaya eestvedamisel toimunud arutlusring kujunes töiseks ja huvitavaks pakutud ideede, kogemuste ja probleemilahenduste poolest ning lisab kindlust tegutsemiseks.

Koostöös peitub edasiviiv jõud. Keelega tegelemine on kasulik ja vajalik igal erineval moel, sest „Mis hoiab paremini pea korras kui keelega tegelemine ja kirjutamine“ (J. Kaplinski).

Kirjandus ja keel lavalaudadel

Sügava kunstielamuse pakkus õhtune teatrikülastus. Nimelt Andrus Kasemaa romaani ainetel Priit Põldma lavastus „Leskede kadunud maailm“. Etendus haaras nii endasse, et hakka või uskuma, et oled ise sattunud Kokora külasse. Pingeline kaasamõtlemine, näitlejate Terje Pennie, Garmen Tabori, Kaie Mihkelsoni, Luule Komissarovi ja teiste vaimustav mäng ning kunstniku, valguskunstniku ja videokunstniku suurepärane töö maalis ääremaa valusilusa, aga ka kohutavkurva pildi. Mõtlemiskoht.

Maret Laurson

Iga selline väljasõit, väljahüpe argipäevast on silmi avav ning pakub kuhjaga uusi mõtteid-ideid. Kui toredaid kohti on olemas, kui vahvaid asju tehakse ja millise innu-entusiasmiga! Pärimusmuusika Aidas võlub mind ühe maja suurepärane polüfunktsionaalsus, vana ja uue kooslus, soojus ja õdusus, mis tekitab tunde, et igaüks on oodatud, siin on igaühele midagi. Oleks vaid lähemal, et saaks õpilased sappa võtta ja mõne koolitunni seal veeta! Meeldejäävalt mõjus või mõjusalt meeldejääv oli ka kohtumine Ugala teatris ja teatriga: mesilassülem seinal – kõik majas töötavad inimesed üheskoos ja ühtmoodi olulised, ning emotsioonideküllane etendus, kus naeru varjus tõsised teemad hinge kriibivad.

Anu Liik

„Üks helin mul heliseb rinna sees ... “ Selliste tunnetega tulin tagasi Viljandist maakonna emakeeleõpetajate koolituselt. Koolitus oli põnev ja meeldejääv. Huvitavad kohtumised Pärimusmuusika Aidas ja muidugi põneva persooni Garmen Taboriga. Meeldejääv etendus „Leskede kadunud maailm“.

Meie ühisel arutelul jäi meelde nii mõnigi asjalik nipp, mida saab ka enda tundides kasutada, lisaks äratundmisrõõm, et olengi õigel teel. Inimesed olid võrratud, asjalikud, humoorikad ja ääretult sõbralikud. Olin selles seltskonnas esimest korda ja mind võeti kohe „omaks“.

Merlele suured tänud! See helin heliseb ikka veel …

Liivi Erlenbach

Koolitusreisi korraldaja, maakonna ainekomisjoni esimees Merle Rekaya võtab reisi kokku

Saare maakonna emakeeleõpetajate eelmine koolitusreis toimus 2018. aasta septembris, mil külastasime Pärnu riigigümnaasiumi, Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja käisime teatris. Tookord käisime tõesti koolides, et näha, mida riigigümnaasiumi loomine ühele ainevaldkonnale kaasa toob. Seekordse koolitusreisi eesmärk oli aga ühise laua taga rääkida õpilaste lugemishuvist ja kuidas seda tekitada. Minul maakonna ainekomisjoni esimehena on ambitsioonikas eesmärk: kaardistada maakonna koolide õpilaste lugemiskaar 1.–12. klassini. Kui emakeele- ja klassiõpetajad on ühiselt läbi mõelnud, mida, millises mahus ja mitu raamatut ühe õpilase lugemislauale kooliaja jooksul satub; kui meil on selge visioon, kuidas kiiremaid ja aeglasemaid lugejaid motiveerida juba 1. klassist alates; kui me kõik õpetajatena teadvustame, et oleme ühe õpilase lugemisteel olulised mõjutajad, siis võib siit sündida midagi väga ägedat – tõeline lõiminguprojekt maakonna õpilaste jaoks! Seekordne koolitusseminar oli nn avaürituseks sellel teel. Kui õpetajad on aga juba klassi eest koolitusele toodud, siis mingi lisaväärtus peab ka olema: loomulikult Ugala teater – nii õhtune etendus kui kohtumine teatrijuhi Garmen Taboriga –, aga ka põhjalik Viljandi pärimusaida ringkäik. Usun, et igaüks sai koolitusreisilt uusi mõtteid ja uut hingamist, et peale vaheaega oma klassiruumis motiveeritult jätkata! Mina küll sain!

Ahjaa, need pähklid seal pealkirjas – tegemist on naljaga nähtud etendusest, mis vist mõnda aega jääb saatma emakeeleõpetajate kohtumisi.

Merle, suur aitäh!

Siin fotol on üks osa koolitusreisil osalejatest – meie kooliga ühel või teisel moel seotud õpetajad.

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii