Sügis on üks värvikirkamaid aastaaegu

Sügisel on imelised värvid. Mõned päevad on tumedad ja sünged. Aga teised päevad on heledad ja rõõmsad.

Sügisel on lehed punased, kollased, oranžid ja isegi on mõned rohelised. Aga õrna tuulega langeb kahjuks lehekene alla maha. Ja sügisel on ka palju metsikuid torme, kus mõned puud langevad maha ja merel on suured lained, mis kõigutavad laevu ning tekitavad linnades suuri elektrikatkestusi. Sügisel lendavad linnud Eestist kahjuks minema. Ja kui ma kõnnin metsas, on kõik nii vaikne ja rahulik, et on isegi kuulda väikest tuuleiili.

Saamuel Vahter 6.d

On sügisene kollakas ja hägune hommikupoolik

Kõik on müstiliselt vaikne.

Maapind on küll külm, kuid veripunased, porgandioranžid ja päikesekollased lehed panevad selle helendama nagu vulkaanist voolava laava. Puud on jäänud lehetuks nagu rannad inimtühjaks. Tuulepoiss keerutab siniseid laineid rannale. Nende lainete kohev lakk jääb elutult rannaliivale ning kuivab sinnasamasse. 

Riko Rannamaa 6.d

Aina külmenevad ilmad seletavad talve tulemist

Vähe on jäänud vihma taevasse, vaid hallad on maas ja rohi märg. Näeme, kuis selles tuules lehvivad puud, nende lehed on kui üürike eluring: tulles, olles lõpuks vilja kasvatanud ja siis minnes. Kollakas-puna-rohe-kirju on kõik, mida näha kilomeetrite taha, ja langevad lehed. Vaid oksad on varsti järel majesteetlikest puudest.

Selle lõpmatu metsatuka taga on künkad, millelt rohi hajub, kus puhmastaimed oma vilja heidavad ja putukad ning väikeloomad põgenevad külma talve eest ajal, mil metsa all seened ja taimed, samblad veel domineerivad. Kuid on varsti näha, kuidas kõik mattub valge pehme lumevaiba alla.

Kõikjal laotub hämmastav sügisloodus, mille kõrval aina heledamaks muutuvad linnatuled. Kodanikud peidavad end sooja tuppa, kamina ette, riietuvad soojalt, joovad hõõguvat kohvi.

Sügisvaikus toob hingerahu enne jõulusaginat. Seal, kus on natuke rõõmsat puhkust, on kosutatud hing. Ja Jumala õnnistust on täis kogu maa.

Rasmus Sõmmer 6.d