Oledki ringiga meie majas tagasi.
Peale Ida-Niidust lahkumist töötasin pikka aega Saaremaa Ühisgümnaasiumis klassiõpetajana. Möödunud talvel jõudsin punkti, kus tundsin, et tuleb aeg maha võtta ja puhata. Ja see oli väga õige otsus.

Kevadel sain kutse tööle siia kooli. Ma ei kahelnud hetkekski. Tulles kooli kokkuleppeid sõlmima, võtsid mind majas vastu naeratavad töötajad ja väga rõõmsad lapsed. See soojus, rõõmsameelsus liigutas mind väga. Tunnen, et olen nagu tagasi koju jõudnud.

Kust algas sinu koolitee ja kas sealt said eluks ka midagi olulist kaasa?
Minu kool algas Pihtla algkoolis, sealt edasi tuli Kaali kool. Kuna soov õpetajaks saada oli minu unistus, siis jätkasin õpinguid Tartu Pedagoogilises Koolis. Sealt edasi tuli Tallinna Ülikool ja magistrikraadi kaitsesin Tartu Ülikoolis.

Koolitöö on pingeline. Kas millelegi veel aega jätkub?
Minu üheks hobiks ja ka lisatööks on olnud rahvatants. Õppisin töö kõrvalt kaks aastat Ilma Adamsoni Tantsukoolis ja omandasin rahvatantsuspetsialisti kutsetunnistuse. Olen õpetanud väga paljudele lastele ja ka täiskasvanutele rahvatantsu. Olen oma tantsijad viinud nii koolinoorte tantsupeole, kui ka kahele üldtantsupeole. Kahe aasta pärast on taas koolinoorte pidu Tallinnas ja ma väga loodan, et saan võimaluse taas lastele ja noortele tantsu õpetada ja neid peole viia.

Teiseks hobiks võin pidada hoidistamist. Mulle meeldib valmistada hoidiseid aiasaadustest ja metsamarjadest. Igal sügisel valmib mingi uus moos või põnev salat. Mul on juba kolm lapselast ja neile väga meeldib mamma juures moosisaia süüa.

Kes või mis sulle jõudu annab?
Ma elan linnast eemal Vätta poolsaarel, maja ümber on suur 1,5-hektariline aed, mis vajab palju tööd ja hoolt. Kodus on koer ja kiisu-miisu, kes on parimad stressimaandajad. Lisaks meeldib mulle viimasel ajal käia kiire tempoga jalutusringil ja seda kindlasti koos koeraga. Suvel sõidan palju rattaga ja käin meelsasti matkaradadel. Talvel, kui ilm lubab, meeldib suusatada. Aastaid tagasi, kui lund rohkem oli, sai Tartu maraton läbi sõidetud, nii pool distantsi – 31 km – kui ka kogu maa – 63 km. Viimane suur väljakutse oli mul osalemine sel suvel Tartus vägilasjooksul: jooks, ronimine, turnimine, ujumine, muda sees roomamine jne – see oli ränk, aga sain hakkama. Pärast oli nii hea tunne!

Sinu õpetajatöö pagas on suur. Kas on midagi, mis kunagi ei unune?
Õpetaja olin ma juba lapsena. Kasvasin külas, kus oli palju lapsi. Mu ema meenutas ikka, et kui Kersti oli õues, siis olid lapsed kõik hoitud. Kõige suurem rõõm on minu jaoks see, kui laps, kes peab palju vaeva nägema õpitust arusaamiseks, saab lõpuks hea tulemuse.