Gümnaasiumi lõpp on üks hirmuäratavamaid, stressirohkemaid, kuid samas ka ootusärevamaid perioode noore elus. Selge on see, et selle õppeaastaga lõppeb ka meie lapsepõlv, mida senini nautida oleme saanud. Tuleb teha otsused, kas lahkuda kodulinnast ja kas edasi õppida või võtta elus mingisugune uudne eesmärk. 

Ei saa mööda vaadata asjaolust, et meie lennu gümnaasiumiteekonda on seganud riigis leviv pandeemia. Olime eelmise aasta kevade ja alates selle aasta veebruarist distantsõppel. See muutis nii mõnelgi õpilasel tulevikuväljavaateid, kuna eksamiteks tuli valmistuda kodus iseseisvalt. 

Otsustasin teha intervjuu oma hea sõbranna ja klassikaaslase Kätlin Hiiuväinaga, et uurida, kuidas tema tunneb ennast eksamite suhtes, kuidas seda mõjutas distantsõpe, ülikoolide lahtiste uste päevadest ja millised on Eestis edasiõppimise võimalused peale gümnaasiumi lõppu. 

Ma küsin alustuseks, kuidas sa ennast tunned olukorras, kus meie riigieksamid on tehtud ja nendeks õppisime põhiliselt siiski kodus iseseisvalt? Tulenevalt distantsõppest, kas sinu arvates riigieksamite tulemused langevad või püsivad samad eelmiste aastate võrdluses?
Tunnen end ebakindlalt, mitte mingisugust kindlustunnet ei ole ja on tunne nagu pooled asjad oleks omandamata jäänud. Ma kardan, et selle aasta riigieksami tulemused langevad, kuna me oleme ikkagi väga kaua kodus olnud.

Kas sa tead, mida soovid edasi õppida, kui üldse soovid? 
Mul on hetkel kolm eriala, kuhu ma kindlalt kandideerida kavatsen.

Kas sinu erialavalik on muutunud selle tõttu, et oleme praktiliselt poolteist aastat gümnaasiumist pigem iseseisvalt pidanud õppima?
Ei saa öelda, et see muutunud oleks, aga neid on juurde küll tulnud selle aja jooksul.

Kas sa osalesid ka ülikoolide lahtiste uste päevadel? Millistel?
Osalesin Tartu ülikooli lahtiste uste päevadel.

Kas said neist abi või millise üldmulje nad jätsid?
Ma isiklikult ei saanud sealt abi, midagi uut ei räägitud, põhiliselt vaid seda, mida ma juba kuulnud olen. Oleks soovinud kuulda muljeid ka mõnelt väiksemast kandist pärit tudengilt.

Kas eelistaksid pigem, et need olid veebivahendusel, või oleksid eelistanud reaalset kohapeal toimuvat üritust? Mis on sinu valiku põhjused?
See on tore, et see ikka veebivahendusel ära tehti, sest nõnda said kõik soovijad osaleda, kuid väga lahe kogemus oleks olnud kohapeal toimuval üritusel ära käia.

Mis sa arvad sellest, et paljud sisseastumiseks nõutavad akadeemilised eksamid on välja vahetatud riigieksami tulemustega tulenevalt pikast pandeemia olukorrast?
Ma saan aru, miks selline otsus tehti, kuid natuke paneb eksamitele liigset pinget juurde.

Kas sisseastumistingimusi tuleks kuidagi leevendada pandeemia valguses?
Mina leian küll, et tuleks, kuna me oleme siiski rohkem kui aasta kodus õppinud ja paratamatult läbi videotundide õpetamine ei ole sama mis näost näkku.

Mulle antud hetkel see sissesaamine tundub utoopiline saavutus, kuidas sinu tunded sellega on? Kas on tunda seda, et raskem on minna Saaremaalt, kui sulle vaatavad vastu Reaalkooli õpilased näiteks?
Sisseastumine tundub hetkel väga-väga raske ja peaaegu võimatu. Saaremaalt on üleüldse raskem minna, rääkimata reaalkooli õpilastega konkureerimisest.

Millised on üldiselt Eestis edasiõppimisvõimalused? Kas pigem on võimalusi laialdaselt või pigem on eriala valikuid vähe?
Eestis on nii ülikoole kui ka ametikoole. Pigem on võimalusi palju, niikuinii on ka selliseid erialasid, mida Eestis lihtsalt ei saa õppida.

Kas arvad, et soov edasi õppida just näiteks kõrgkoolis väheneb pandeemia tõttu?
Ma ei usu, et soov väheneb, pigem väheneb motivatsioon ja tahtejõud.

Kas sind aitas kuidagi see, et eksamid tehti vabatahtlikuks? Kas see oli tark otsus haridusministeeriumi poolt?
Kuna ülikoolid nõuavad sisseastumiseksameid, siis eksamite vabatahtlikuks tegemine mind kuidagi ei puudutanud. Ma ei oska sellele objektiivselt vastata, kuna ma ei saa isegi kaaluda eksamite mittetegemist, siis väike kadedusepisik on nende peale, kes varem puhkama saavad. Mõni võib praegu kergekäeliselt eksamitest loobuda, kuid kui paari aasta pärast tuleb soov siiski edasi õppida, on palju raskem neid riigieksameid ära teha.

Kas KG on teinult piisavalt selleks, et sa oleksid valmis jätkama oma tulevasi õpinguid?
KG on suunanud ja toetanud, kuid oma tulevaste õpingutega jätkamiseks peaks ma palju iseseisvat tööd tegema. Õppimine on igaühe enda asi.