Palun rääkige, kus olete hiina keelt õppinud ja kui suur teie perekond on?
Õppinud olen Tallinna Ülikoolis kolm aastat ja selle aja sees olen viis kuud ka Hiinas õppinud. Praegu viimased aasta-poolteist olen iseseivalt hästi palju õppinud. Peres on mul kokku neli inimest. 

Mis on teie varasem kogemus õpetajaks olemisel?
Olen andnud hiina keele eratunde mõned kuud, pool aastat õpetasin ka Tallinna lähedal ühes gümnaasiumis. 

Kui kaua pidite hiina keelt õppima, et teada kõiki hieroglüüfe ja ka soravalt keelt rääkida?
Siiamaani ei tea päris paljusid hieroglüüfe. Muidugi oleneb ka teemast, enamikul teemadel saab ikka räägitud, vigu küll esineb, aga saab hästi hakkama. Aega võttis see kõik kaks aastat igapäevast õppimist, et saaks vaikselt hiinlastega rääkima hakata. Hiinas olles õppisin iga päev 7 tundi hiina keelt koolis ja ühikas peale kooli õppisin veel 2-3 tundi iseseisvalt. Iga nädal tuli 100–150 uut sõna juurde, mida õppima pidi, see oli päris jõhker. 

Kuidas te Eestis hiina keele õpetajaks sattusite? Kas konkurents oli tihe?
Konkurents ei olnud suur – kõik, kes hiina keelt õpetavad, on mul põhimõtteliselt tuttavad. Hiina keele oskajate kogukond on suhteliselt väike. Teised, kes minust tugevamad tegijad on, viivad gruppe Hiinasse või teevad tõlketööd. Kuna siin oli õpetajatest lihtsalt puudus, siis mind kutsuti siia õpetama ja ma olin nõus. 

Mida te teadsite Hiina kohta enne, kui hakkasite seda keelt õppima?
Ühe raamatu olin Hiina kohta läbi lugenud ja see oli ka ainult ülikooli sissesaamise jaoks. Hiina kohta ei teadnud väga midagi, Korea kohta teadsin rohkem, sest Korea meeldis tol hetkel mulle tohutult. Ilmselt suunas ka mu gümnaasiumi ajalooõpetaja meid rohkem Aasia riikide poole, sest ta ise on siiani suur Hiina fänn ja nii see minus huvi ärataski. Eestis Korea suunda õppida polnud aga võimalik ja nii valisin ma Hiina. 

Mis arvamus teil Hiina kohta enne oli, kui hiina keelt õppima hakkasite? Kas need pidasid paika, kui sinna õppima asusite?
Ülikoolis tekkis vau-efekt, et päris hiinlased kohal olid ja meid õpetasid. Hiinast oli pilt väga lahe. Hiina ajaloo kohta uurisin ma ise palju, see pakkus mulle huvi. Kui Hiinasse läksin, siis oli kõik üle ootuste ägedam. Mastaabid ja majad olid nii suured. Inimesed olid sõbralikud ja aitasid alati. Kogesin seal olles küll ainult ülikoolilinnaku elu, aga seal olid inimesed väga lahedad

Mis on Hiina ja Eesti suurimad erinevused, mis mõjutavad teie igapäevaelu?
Söök kindlasti. Toitumine on täiesti teine, piimatooteid on suhteliselt vähe seal. Juustu ja leiba seal ei ole. Õppimise poole pealt on hiinlased kohusetundlikumad. Eestis peab ennast nagu sundima rohkem asju tegema. Õppimise vibe oli ülikoolilinnakus hästi mõnus. Motivatsiooni oli rohkem teha, sest keskkond oli ka selline, et sai hiina keele asjade üle arutada, Eestis pole nii palju hiina keele huvilisi ja siin seda väga teha ei saa.

Mis teid kõige rohkem hämmastab Hiinas elamise juures?
Söömine ikka peamiselt. Nad söövad selliseid asju, mida meie tõenäoliselt ei kujutaks ettegi. Nt kanajalad, nende maitse ei olnudki nii hull tegelikult, väljanägemine oli selline, et ei teadnud, kas ikka tahan seda proovida. Loomade siseorganeid süüakse ka palju. Selle nägemine, mida kõike nad söövad, tekitas ka vau-efekti. Kulleritransport oli ka väga kiire: tellid ära ja päeva kuni kahega tuuakse teisest Hiina otsast juba kohale. Lühidalt hämmastasidki kiirus, töökus ja söök.

Millised koolid ja tööd/tegemised on teie senises kogemustepagasis?
Lõpetasin Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppe. Peale seda töötasin sõjaväeasendusteenistuses ja erivajadustega lastega umbes aasta. Hetkel olen Hiina ülikoolis magistriõppes, aga kuna koroona on ja ei saa kohale minna, siis teen tunde läbi neti. 

Milline on teie kõige eredam mälestus enda kooliajast?
12. klassis tegime klassivendadega Playboxi. Kunagi varem polnud tantsimisega tegelenud, aga tegime ära, päris naljakas tuli ja terve kool sai naerda, sest keegi ei oodanud meist midagi sellist. 

Mõni lugu, mis näitab, milline õpilane te olite?
Lugesin palju, kirjandus oli alati 5, spordiga olen alati palju tegelenud, kehalise õpetajad teadsid mind hästi. Sport ja kultuur ning ka filosoofia on minu teemad, inimese aju on väga huvitav asi mu jaoks. 

Kas KG traditsioonide ja tegemistega kurssi viimine ja sellesse sisseelamine tuleb lihtsalt?
Arvan küll. On palju traditsioone, mida ma ilmselt praegu ei tea, aga tundub, et hästi tore on. 

Mis teid elus kõige enam innustab?
Teadmised, et olla homme targem kui täna, samuti ka teiste mõistmine. 

Koolitöö on pingeline ja lõppematu. Millal teil veel aega jätkub kõige selle jaoks, mida soovite vabal ajal teha?
Ajaplaneerimise ja distsipliini sain ma Hiinas omal paika. Olid kollased märkmepaberid, kuhu peale kirjutasin, mida ära pean tegema. Aega oskan tänu sellele planeerida ja jõuan teha kõike, mis soovin. 

Mis on teie esimesed muljed meie koolist ja õpilastest?
Kool meeldib väga, õpilased on tagasihoidlikud, aga see on mõistetav, sest uus õpetaja on. Üldiselt tundub, et paljud siiski tahavad õppida ja tunnevad huvi hiina keele vastu. Loodan, et suudan seda huvi ka rohkem tekitada.  

Soovite midagi lisada/soovida meie õpilastele või õpetajatele?
Soovin, et kõik siiski jätkaks õpilaste motiveerimist nagu siiamaani ja et õpilastel oleks huvi ja kasu sellest, mida nad õpivad. Tuleviku peale mõeldes tuleb õpilased seada esikohale. Kolleegidele soovin jõudu ja jaksu.