Matkal saime teada, et Kuressaare Suursild pole üldsegi kogu aeg selline olnud. Alguses oli sild puust, kuid 1820. aastal ehitati selle asemele kivisild. Suursild sai II maailmasõjas kannatada, kui pommitabamus purustas Kihelkonna-poolse osa. Suursild on praegu Eesti pikim ja vanim kivisild. 

Edasi liikusime mööda jõeäärset kallasrada. Nägime jões kasvavaid veetaimi ja isegi haugi. Õppisime tundma jõe kallastel kasvavaid puid, meie rajalt lipsas läbi ka kits ning teisel pool jõge sõid rohtu veised. Külastasime Põduste jõe luhal asuvat linnuvaatlustorni, kuid linde me kahjuks ei näinud. Ükski õige matk ei möödu kehakinnituseta ja linnuvaatlustorni juures tegimegi väikese söögipausi.

Just enne matka lõppu nägime nastikut vees ujumas. Imetlesime teda üsna tükk aega. Minu jaoks oli see elamus, sest ma ei olnud kunagi varem nastikut näinud. Väikese peatuse tegime ka Toris vana maakonnahaigla juures. Uudistasime praeguse Kuressaare haigla eelkäijat.  

Matk oli väga lõbus ja huvitav. Ühisel õppekäigul lõimusid tervikuks loodusõpetus, ajalugu, inimeseõpetus, kehaline kasvatus ja eesti keel.