Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Kuressaare Gümnaasiumi õpilastel on 15 aastat olnud võimalus teha päris raadios päris oma raadiosaadet „Rendez-vous“. Täna uurime meediõpetaja Merle Rekaya käest, mida see täpsemalt endast kujutab.
Millises koolis algas teie koolitee? Ja kuidas tekkis huvi peale gümnaasiumi minna õpetajaks õppima?
Olen pärit Tallinnast, põhikooli lõpetasin tänases Tallinna tehnikagümnaasiumis ja keskkooli Tallinna Saksa gümnaasiumis. Ma olen õpetajaks tahtnud saada niikaua, kui ma mäletan, ei teagi, et oleksin midagi muud üldse kaalunud. Kõige raskem oli ilmselt valida eriala, sest mulle meeldisid paljud valdkonnad. Mäletan, et pingerida, mida õppida, oli geograafia, ajalugu ja kirjandus. Kuna kahte esimest sai õppida ainult Tartus ja sinna ma erinevatel põhjustel ei soovinud õppima minna, siis jäigi sõelale kirjandus ning Tallinna ülikool.
Kuidas te sattusite humanitaarsuuna meediaõpetajaks? Milline on olnud see teekond?
2000. aastate alguses hakkas kehtima uus õppekava, kus gümnaasiumiõpilased said valida erinevaid lisakursusi. KGs pakkusime välja palju valikuid ja üks neist oli meedia. Esimene seltskond lõpetas vist 2002. aastal. Nendega tegime talvel koolis nn meediapäeva, kus Hallile väljakule oli üles ehitatud raadiostuudio. Tehnilised vahendid olid tänases mõttes algelised: tegime koolis küll raadiosaate salvestusi, aga kassettidele ja videokaamera kassetid olid hiiglaslikud ;)
2005. aastal olime nii väge täis, et võtsime vastu väljakutse raadio Kadis iga kuu tunniajalist saadet toota. Tookord pakuti see mõte välja neljale koolile, et igal nädalal oleks mingi kooli noortesaade, aga tegelikkuses alustasime ja jäime tegema ainult meie. Teeme seda nüüd juba 15 aastat.
Kas meedia telgitagused on teid alati huvitanud või tuli see huvi seoses õpetajaametiga?
Ma arvan, et see tuli pigem vajadusest. Meediatekst on ju ka üks tekstiliik, millest eesti keele ja kirjanduse õpetaja oma tundides räägib. Meie koolis on ajalehte ühel või teisel kujul ikka tehtud, 2011. aasta sügisest on meie leht ainult veebis ja eks nendegi lehtede juures on minul eesti keele õpetajana oma roll olnud.
Kuidas on õpilaste huvi meediasuuna vastu muutunud, kui üldse?
Tegelikult on tegemist ju ühe kursusega humanitaarsuunas, mille jätkuks on meediaring, mille raames me oma kooli raadiosaateid teeme. Viimase 15 aasta jooksul on olnud meil ka mitu kuue paralleeliga lendu, eks siis oli ka humanitaarsuuna õpilasi rohkem. Aga nii nagu on inimesi, kellele meeldib majandus või merendus, on ka alati olnud piisav hulk humanitaarsete huvidega noori.
Kust tuli selline mõte algatada Kadi raadios noortesaade „Rendez-vous“?
Selle mõtte ja pakkumise taga oli Kaie Rõõm-Laanet, kes tookord raadio Kadit juhtis. Talle meeldis meie esimese hooaja projekt sedavõrd, et saime kõik preemiareisi värskelt avatud Kuressaare-Ventspils laevaliiniga Ventspilsi linna.
Kuidas tekkis saatele pealkiri?
Ikka konkursiga. Esimene meediagrupp pakkus välja palju põnevaid pealkirju ja siis hääletasime. Saate nime autor on Birgit Poopuu, meie kooli hõbemedaliga lõpetanud neiu, kes esimesel hooajal saateid tegi. Sõna rendez-vous on prantsuskeelne ja tähendab kohtumist.
Saate kõlli taga on aga esimese saate külaline, 28. lennu vilistlane Erko Niit ja 27. lennu vilistlased Meriliis Varilepp ja Keete Viira, kes tookord saadet kokku panid.
Kas raadiosaadete tegemine pigem meeldib noortele või suhtuvad nad sellesse skeptiliselt?
Kui inimene midagi sellist elus enne proovinud ei ole, siis tal puudub kogemus. Mulle meeldib noortele enne saadete hooaega rääkida, et see on nende väljakutse ja võimalus ennast tundma õppida hoopis uuest vaatenurgast. Siiani ei ole ükski saade tegemata jäänud …
Kui meenutada tegijaid, siis kindlasti on rohkem meelde jäänud hetked, kus olen mõelnud, et huvitav-huvitav, mis siit nüüd tuleb. Üks mu vaieldamatu lemmik on olnud Kusti Lemba, kes tegi saadet koos klassiõdedega. Ta tuli lehvivi hõlmu stuudiouksest sisse, küsis, keda peab intervjueerima, istus mikrofoni taha ja tegi peast perfektse intervjuu. Teised ikka valmistavad nädala asju ette ja teevad ümber.
Mulle meeldisid esimese hooaja raadiokuuldemängud ja Taavi Aeg 37. lennust tegi huvitavaid kaasaegse muusika ülevaateid. Eelmise aasta vilistlased Eke Ao Nettan ja Laes Oskar Raun tegid loovtööna kaks „Rendez-vous´“ erisaadet „Hõip“, kus tutvustasid elekroonilist muusikat.
Nii et võib vist öelda, et pigem meeldib.
Millised on „Rendez-vous´“ tulevikuvaated, kas saade jätkub ka riigigümnaasiumis?
See sõltub ilmselt riigigümnaasiumi tegijatest ;)
Milline on olnud siiani teie lemmiksaade?
Ma arvan, et mul pole lemmiksaadet, aga on üks hullumeelne hooaeg 2007.-2008. õppeaastal, kui meie kool tähistas 30. sünnipäeva ja tegime tollaste meediaõpilastega kuus kaks saadet: nn põhisaade kuu lõpus ja kuu keskel saade põnevate KG vilistlastega. Need saated on kõik KG kodulehel ja raadio Kadis üleval – kel huvi, kuulake!