Jukude nädala lõpetuseks kinnitasid kümnendikud Juhanitele oma truudust sedasi:

Jukude vanne

Mina,
Maidu vastu võetud
ja klassijuhatajate poolt heaks kiidetud
Kuressaare Gümnaasiumi Juku,
olles kaine
või vähemalt mõistuse juures,
vannun, et
austan õpetajaid,
toetan kaasõpilasi
ja jumaldan Juhaneid,
hoian puhtust kooli vetsudes
ja ei lõhu ära ühtegi kaardikeppi,
ütlen tere õpetajatele
ja tsau Juhanitele,
ei trügi kunagi järjekorras
ega lase seda teha teistel.
Kui ma seda vannet ei pea, siis
seisku ma igal vahetunnil 15 minutit direktori kabineti juures kella all,
jäägu ma lifti kinni,
jäägu ma parkimiskohast ilma,
jäägu ma lasanjest alati ilma,
joogu ma nädal aega vaid puhast allikavett
ja vabandagu ma avalikult kõigi siinviibijate ees.
Tõotan olla igavesti truu
oma koolile
ja kanda Kuressaare Gümnaasiumi
südames
ning varsti ka sõrmes
kogu elu,
ka siis,
kui sellest on alles
vaid mälestus.
ELAGU KURESSAARE GÜMNAASIUM!
ELAGU JUHANID!
ELAGU VABADUS!
ELAGU ILU!
ELAGU TÕDE!
IGAVESTI.