Rahvusvaheline noortelaager nimega 14th Shanghai International Youth Interactive Friendship Camp toimub kahe suursponsori toel: Shanghai People’s Association of Freindship with Foreign Countries ja Shanghai Youth Federation. Kohal oli üle saja noore Aasiast, Euroopast ja Ameerikast ning lisaks üle saja hiina noorest vabatahtliku, kes laagri juures toimetasid.

Laagri töökeel oli inglise keel, noored jaotati segagruppidesse ja tehti palju meeskonnatööharjutusi ja -ülesandeid, anti võimalus võistelda ja saada erinevaid teadmisi hiina kultuurist ja keelest. Laagrielu üheks osaks olid ekskursioonid Shanghais: saime näha pandasid loomaaias, külastada Oriental Pearli teletorni, näha paadisõidul õhtust Shanghaid, käia muuseumides, külastada Shanghai Volkswageni tehast, teha proovisõitu kiirrongiga, mis vahepeal sõitis 500 km tunnis, ja külastada vana linnaosa, mida kutsutakse Shanghai Veneetsiaks.

Lisaks veetsid noored kaks päeva kohalikes kodudes, kust tuldi tagasi põnevate kogemustega. Oma riiki tutvustasime nii plakatiesitlusel kui suurel rahvaste messil, kus igale riigile anti oma lett ja sai jagada infomaterjale ja muud põnevat, mis kaasa võtsime. Laagriliste eest hoolitseti suurepäraselt ja meie noored said hästi hakkama, vaatamata vahepealsele nohule ja kurguvalule, mis ülikuuma ilma ja konditsioneeride koosmõjul tekkisid. 

Merilyn Tänav kirjutab oma laagrikogemusest:

Juuli lõpus oli mul võimalus minna Hiina Vabariiki. Ma arvan, et sellist võimalust ei avane enam väga kaua, et saan kohata nii palju uusi ja toredaid inimesi erinevatest riikidest. See oli kindlasti üks elu tipphetki, mida ma kunagi ei unusta. Seal olles ei tekkinud kuidagi tunnet, et ma olen teisel pool maakera Aasias, mul oli kuidagi kodune tunne. Üks asi, mis vajas väga palju harjumist, oli see, et õue minnes tundus, nagu oleks astunud kuhugi kinnisesse ruumi ja õhku sinna ei tule. Ma arvan, et meil vedas ilmadega väga ja kui tuli vihma, siis see oli pigem jahutavalt hea. Väga tore oli näha seda, et kui eestlased omavahel rääkima hakkasid, siis teised jäid vaikseks, kuulasid lihtsalt ja ütlesid, et eesti keel kõlab väga huvitavalt. Samuti olin ma väga üllatunud, kui kuulsin üht Nepaali poissi laulmas Eesti hümni – ta ütles, et talle väga meeldib see. Kurb oli laagri viimane päev, kui kõik hakkasid nutma, kallistasid ja lubasid tulla külla, aga sisimas teati, et seda ei pruugi kunagi juhtuda. Ma läheksin sinna laagrisse igal juhul tagasi, kui ma vaid saaksin.

Joonas Õispuu muljed:

Kümme päeva laagris jäid kõik väga hästi meelde. Esimesel pikal päeval oli oma grupiga kokkusaamine. See oli üks kardetumaid päevi, kuna inimesed olid uued, aga grupp oli väga lahe ja kõik olid nii sõbralikud. Grupiga tegevused ja võistlused olid lõbusad. Me parandasime oma koostööd ja läbisaamist sel viisil. Üks kõige imelikumaid päevi oli siis, kui tulime kodudest tagasi, vihma kallas, aga hea tunne oli oma gruppi uuesti näha. Meil kõigil oli nii palju rääkida, mis me kodukülastustes tegime ja mis juhtus. Viimane päev oli kõige kurvem, kurb oli jätta maha sõbrad, keda me võib olla kunagi enam ei näe.

Chrisanne Prei võtab oma laagrikogemuse kokku:

Hiina laager oli kindlasti selle aasta üks kõrghetkedest. Seda kogemust on raske sõnadesse panna, sest see oli tõesti imeline. Mulle meeldisid meeletult need inimesed ning õhkkond, mis meil laagris oli. Sain tuttavaks paljude uute inimestega erinevatest riikidest ning koos Hiinat ning Aasia kultuuri avastada oli ääretult põnev. Kindlasti oli üks kõige ägedamaid kogemusi laagri jooksul nädalavahetus kohalikus peres, kus avanes võimalus elada tõelise hiina koduga. Alguses oli muidugi veidi hirmutav usaldada end võõras riigis kuskile ära tuttavate ning sõprade juurest, kuid see kogemus oli üliäge: saime avastada Shanghaid teise nurga alt. Kindlasti oli imelik see, et üheksa inimest kümnest ei kanna kiivrit rolleriga või mootorrattaga sõites ning autodel ei põle tuled päeval sõites. Veetsin Shanghais ka oma 18. sünnipäeva, mida tähistasin enda grupiga tordisõda pidades ning ma ei ole end ammu nii õnnelikuna tundnud kui just selles hetkes. Nende kümne päeva jooksul nägime nii palju, kuid samas nii vähe ning kui mul tekiks võimalus, siis läheksin iga kell tagasi.