Lugemisest (6.b arvates)
Raamatud õpetavad inimesi, kuidas käituda ja mida tuleks vältida, raamatutest omandavad inimesed ka uut sõnavara ja suhtlemiseks vajalikke oskusi. Raamatutest saab erinevaid emotsioone. Raamatute ja lugemisega peletavad inimesed igavust ja sisustavad vaba aega. Paljudele on lugemine igapäevane tegevus, millest on kujunenud hobi ja kirg lugemise vastu, kuid kahjuks ei ole mina nende hulgas. Tavaliselt loen ainult siis, kui kool käsib. Vabatahtlikult olen lugenud mõne üksiku raamatu. Kui loen, siis pigem neid raamatuid, milles on päris elu, kurbust ja kriminaalsust.
(Liis-Marii)

Kui väike olin, luges ema mulle õhtuti unejuttu. Mäletan „Lottet“, „Sööbikut ja Pisikut“ ... Ise õppisin lugema veidi enne 1. klassi minemist. Ma ei tea, miks, aga raamatute lugemine pole mulle kunagi eriti meeldinud. Siiski meeldivad mulle Mika Keräneni raamatud, sest need on huvitavad, seiklusrikkad ja reaalsed. Ilukirjandusest rohkem on mulle alati meeldinud teatmeteosed, sest nendes on nii palju huvitavat infot, lahedaid pilte ning need arendavad silmaringi. Vahel loen ka ajalehti-ajakirju.
Arvan, et lugeda peab oskama, see on ülitähtis eluks vajalik oskus.
(Oliver)

Lugema õppisin ma üsna väiksena. Lasteaia lõpus lugesin juba kirjatähtedega kirjutatud jutte. Praegu meeldib mulle kõige rohkem lugeda krimijutte. Üks kirjanik, kelle raamatud mulle meeldivad, on Mika Keränen. Ma ei ole väga suur lugeja, kuid kui midagi teha pole, on tore raamat kätte võtta.
(Margarita)

Arvan, et kõigile on väiksena ette loetud vähemalt üks raamat. Ette lugemisega tekib tahtmine ka ise lugema õppida ja sellepärast ma oskasin lugeda juba viieaastaselt.
Praegu ma ei ole väga suur lugeja, kuna selleks pole väga aega. Kuid mu lemmikžanr on fantaasiakirjandus, sest mulle meeldivad väljamõeldud tegelased, asjad ja sündmused.
(Mia-Liise)

Kui olin väike, meeldis mulle väga, kui ema õhtuti raamatut ette luges. Praegu mulle endale ei meeldi lugeda juturaamatuid, kuid meeldib uurida teadusraamatuid selle kohta, mis mind huvitab. Juturaamatuid loen ma tavaliselt sellepärast, et need on kooli kohustusliku kirjanduse hulgas. Minu lemmikautoriks on olnud Astrid Lindgren, tema Kalle Blomkvisti raamatud on mul läbi loetud. Kui loen, siis meeldib lugeda jutte, kus on seikluseid ja nalja. Raamatulugemist alustades pean end sundima, kuid kui raamat on huvitav, siis on lugemine päris mõnus tegevus.
(Sander)

Mulle on lugemine meeldinud väikesest saati. Siis, kui ma veel lugeda ei osanud, tuli mul lugemise jäljendamine päris hästi välja. Väiksena loeti mulle palju ette, küll raamatutest, Barbie ajakirjadest ja isegi Saarte Häälest. Üks minu lemmikutest oli „Karu aabits“, hiljem õppisin selle järgi ka lugema. 3.–4.klassis käisin väga tihti raamatukogus, lugesin päevad läbi. Huvi raamatute vastu oli meeletult suur. Mulle meeldis isegi kohustuslik kirjandus! Praegu ma enam nii palju ei loe, kuid kui raamat kätte satub, siis loen. Mida huvitavam raamat, seda suurem motivatsioon lugemiseks ning seda kiiremini ma loen. Mulle meeldivad fantaasia-, ulme-, seiklus- ja õudusjutud. Kõik Ilmar Tomuski raamatud olen läbi lugenud, lemmikautoriteks on ka John Green, Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal ...
(Birgit)

Mulle on loetud raamatuid ette, kui ma väike olin. Ise hakkasin lugema 1. klassis. Alguses mulle meeldis lugeda, kuigi see oli raske, nüüd mulle ei meeldi lugeda, kuigi see on lihtne. Mulle ei meeldi ühe koha peal istuda ja lugeda. Astrid Lindgreni raamatuid olen siiski hea meelega lugenud, kuna need on lõbusad. Fantaasia- ja ulmejutte ma ei armasta, pigem loen õuduslugusid või tõsieluraamatuid. Viimati loetud raamatutest meeldib mulle „Pal-tänava poisid“.
(Jasper)

Kui ma väike olin, siis mulle loeti palju muinasjutte. Praegu meeldivad mulle põnevad, seikluslikud, päeviku stiilis ja piltidega raamatud.Ma loen tavaliselt õhtul, kui on vaba aega; hea on magama jääda, kui oled natuke lugenud. Üks minu lemmikraamatutest praegu on R. J. Palacio „Ime“, seda lugesin ma huviga. Raamatud on inimestele tähtsad, lugedes saavad inimesed targemaks.
(Klaara Mia)

Lugeda oskan ammu, loomulikult, kuid lugemise kui toreda ajaviite avastasin enda jaoks kaks-kolm aastat tagasi.
Väiksena oli algul minu lemmik „Sipsik“, veidi hiljem „Vahtramäe Emil“. Mäletan, kuidas ema seda mulle ja vennale ette luges. Juba koolis käies lugesin selle ka ise läbi. Algklassides lugesin rohkem kohustuslikku kirjandust.
Ühel päeval juhtis ema mu tähelepanu filmile „Videvik“. Peale selle nägemist vaatasin läbi ka järgmised osad. Film äratas huvi, seetõttu lugesin läbi kõik „Videviku“ sarja raamatud. Sama lugu oli filmide ja raamatutega Harry Potterist ning sarjaga „Lahkulööja“, nendest pole ma siiski veel kõiki raamatuid läbi lugenud.
Lõppkokkuvõttes – mina armastan lugemist ning loodan, et sina ka!
(Thomas Hendrik)

(6.b kl mõtted kogus kokku õp Grete Pihl)