üles
Reede, 5. juuli 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

5. juuli

6. juuli

7. juuli

8. juuli

9. juuli

10. juuli

11. juuli

12. juuli

Töötajate sünnipäevad

5. juuli

7. juuli

Arvamus, avaldatud 12. detsember 2016, vaadatud 4367 korda, autor Aleksander Lember, 10.a
10. a klass tekliaktusel
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Essee teemal “Kolm kuud gümnasistina” tundus olevat kõigile 10.a klassi õpilastele suhteliselt lihtne ülesanne. Arvamuse avaldamine ei valmistanud probleeme, kuna uude kooli või klassi tulekuga kaasnevad loomulikult mingisugused emotsioonid. Võtsin kokku loetud tekstidest üldjoontes läbivad positiivsed ja negatiivsed elamused seoses gümnaasiumisse astumisega. Loe edasi, sest läheb põnevaks ...

Tsitaadid jätsin meelega anonüümseteks, sest oli õpilasi, kes avaldasid selleks soovi. Jätsin sellega vaba valiku õpilasele: kes tahab oma tsitaadiga hiljem hiilata, võib sellest valjuhäälselt teada anda, kirjutame nime alla. 

Miinused

Põhikoolis tehtud eeltöö on  gümnaasiumi suhtes  hirmutav, mis tegelikkusele vastab, elu ei ole nii hull, aga samas lihtne ka pole. Küll aga psüühiliselt on see hirmutamine õpilastele olnud kurnav. Enamik on siiski gümnaasiumisse tulles ka mõistnud, et õpivad nüüd ainult endale ja nii see on.

Hirmud kooli suuruse pärast, eksimise hirm on eriti tüdrukutel enne uude kooli tulemist, mõnel ka teistele mittemeeldimise hirm.

Tähelepanekuid, mõtteid kümnendikelt:

  • Võimla võiks puhtama põrandaga olla.
  • Kehaline kasvatus võiks paaristund olla. Jõuaks rohkem teha ja järgmisesse tundi ei peaks ka hilinema.
  • Bussiliiklus võiks paremini ajastatud olla.
  • Koolis- ja trenniskäimine peaks olema võimalik bussiga igast linnaosast ja linnalähedalt maalt.
  • Iseseisvuse arendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks kooli ümber oleks ühistranspordi kasutamise suurem võimalikkus mitmes mõttes kasulik.
  • Kuiva teaooria asemel võiks olla rohkem teadmiste praktilist edasiandmist, eriti keerulisemates ainetes.
  • Mõnele ei meeldi üritustel osaleda, aga õnneks ei ole see kohustuslik. (Võiks panna ka positiivse arvamuse alla).
  • Söögivahetunnist järgmisesse tundi on jätkuvalt raske jõuda. Tühi kõht dikteerib vajaduse esimesel võimalusel sööma minna.
  • Aja planeerimine koduste tööde ja tundidevälise tegevusega on kujunenud proovikiviks. (Samas ka positiivne kogemus, õpetab eluks väga vajalikku oskust.)
  • Tunnis ainult kuulamisest enam ei piisa, peab kaasa töötama ja ootamatult peab kodus ka veel kodutööd tegema. See tuli üllatusena eriti tarkpeadele, kes olid harjunud ainult kooliskäimisega häid hindeid saama.
  • Naljameeste naljad lähevad vahel natuke liiga valjuks. Sosistage ka vahel.
  • Esitluste tegemine ajab nii mõnelegi kabuhirmu peale. Probleem on õpilasele vähene kogemus või on nad iseloomult kinnisemad. Kuidas saaks seda küll parandada ja hirme maha võtta? Kindlasti mitte tema arvamusi ja tehtud tööd kritiseerides ja maha tehes.
  • Kiita tuleks ka väiksemate pingutusete eest juba algkoolis, et ei kujuneks välja eksimise ja naeruvääristamise hirm.

Sellega seoses ma rohkem negatiivseid külgi välja ei tooks, sest kirjutaja arvamus ei ole ju ometigi midagi negatiivset. Arvamus on arvamus, peaasi, et on ilma kirjavigadeta ja hea käekirjaga kirjutatud!

Üldkokkuvõttes tuli välja, et hirmud uude kooli ja uude klassi tulles on erinevad ja nendega tõtt vaadates need muutusid olematuks. Laiskus tuleb maha suruda ja mitte jätta kogemus saamata, mida pakuvad elu parimad kolm aastat!

Plussid

Enamik on siiski gümnaasiumisse tulles mõistnud, et õpivad nüüd ainult endale ja see on esimese kolme kuuga ilmselt ka hinnetes väljendunud, õpilased püüavad aega planeerida  ja lubavad iseendale oma tulemusi parandada.

Tähelepanekuid ja mõtteid kümnendikelt:

  • Jukude ja Juhanite üritused on olnud meeldejäävad ja väga positiivsete elamustega.
  • Klassijuhatajad on õpilaste lemmikud, väga toredad ja nooruslikud.
  • Enamik suured kontrolltööd on gümnaasiumis kaugele ette teada, kellel viitsimist ja tahtmist on, saab koormust hajutada.
  • Klassiöö oli tore ettevõtmine.
  • Koolitoitu kiidab enamik, kiitused kokale.
  • Suur Teatriõhtu oli väga õnnestunud ettevõtmine, mis kõigile meeldis. Osavõtjaid saab ilmselt selle arvamuse põhjal järgmiseks aastaks rohkemgi.
  • Klassikaaslased on sõbralikud ja tundub, et igav ei ole ja ei saagi olema…
  • Maakoolidest tulijaid võeti viisakalt ja meeldivalt vastu, kellelgi ei ole jäänud kambast kõrvalejääja tunnet.
  • Kõige raskemad katsumused kodutöödes ja koolis igavamates tundides istumine on kompenseeritud. Klassikaaslased on lihtsalt nii toredad ja koos on kõigil lõbus ja huvitav, et kooli tahaks ikka tulla. Paljud ootavad uut päeva ja loomulikult oodatakse klassiüritusi, mis on kujunenud väga lõbusaks.
  • Õpetaja Marit Tarkin on paljudes esseedes mainitud kui parimat õpetajat, keda kohatud. Peaks vist ettepaneku tegema juhtkonnale, et õpetaja Tarkin võiks motivatsioonikoolitustega lisaraha teenima hakata. Kuidas muuta päeva õpilasele meeldejäävaks ja huvitavaks igava ja raske õppeainega tunnis? Kõiki aineid saab loovamalt edasi anda, kui on õpetajal endal ka selline soov.
  • Võimlemiskava tegemine tundub meeldivat enamusele, ootusäraevus selle eel juba kimbutab tegijaid.
  • Oodatakse klassireisi.
  • Oodatakse ka tantsutunde balliks ettevalmistumiseks.
  • Loomulikult oodatakse uusi Jukude ja Juhanite meeldejäävaid üritusi. Keegi kommenteeris tabavalt oma essees, et nendest pole vaja siia kirjutada. 

Tsitaadid

“Üldiselt olen esimese kolme kuuga rahul, sest klass suudab selle teha nauditavaks.”

“Keerulised kohad on olnud veel need, et kuidagi põhikoolis olid kõik tööd ja kodused tööd sarnase ülesehitusega, aga gümnaasiumis on tööd hoopis raskemad ja minu arust on nagu iseseisvat tööd palju rohkem, kui oli põhikoolis.”

“Eesti keele tunnid on näiteks palju põnevamad ja värvikamad, kindlasti on see meie uue õpetaja Mariti pärast, kes saab aru, et me olema ikkagi noored inimesed.”

“Minu arvates on mul parimad klassikaaslased, keda tahta.”

“Võiks tulla Jukude ja Juhanite ball, kus Juhanid poisid kutsuvad Jukude tüdrukud ja Jukud poisid kutsuvad Juhanid tüdrukud ballile.”

“Minu arvates saab ülejäänud gümnaasium olema põnev ja huvitav, kindlasti koos sellise klassiga.”

“Kui meil balli ei tuleks, ei õpiks ma tantsima.”

“Need kolm kuud on suuresti muutnud ka minu mõttemaailma ning oskusi asjadega iseseisvalt hakkama saada.”

“Kahjuks meil tööõpetust ei ole. Väga igatsen neid tunde Mart Aardamiga. Olid need vast ajad. Tööõpetus oli üks vähestest tundidest, kus sai oma loomingut kasutada.”

“Kõik tundub sinu mõtetes kordades hullemana, kui reaalsus on, ei tasu nii palju põdeda.”

“Kui üheksa aastat käidi õpilastel järgi, et viimased oma asjad ära vastaksid, siis gümnaasiumis peab ise kõigel järge pidama.”

“Kolm kuud gümnasistina on läinud märkamatult kiirelt. Mul on väga äge klass, sellepärast ma naudin koolis käimist ja ootan uusi seikluseid klassiga.”

“Kui tulin siia kooli, siis mind kui introverti ehmatas kõige rohkem Marit Tarkini tund, kuna jäi mulje, et peab pea iga tund hakkama klassi ees käima millestki rääkimas. Sel hetkel ma mõtlesin, et kas mu koht on ikka siin.”

“SÜG-is pole ma tihti söömas käinud, aga nüüd pole sellist päeva, mil ma koolis ei söö.”

“Õpetajatele soovitaks ära lõpetada see jutt, et milleks sa tulid gümnaasiumisse, kui sa seda, teist või kolmandat ei oska, kõik ei tiirle ümber õpetatava aine ja võibolla ei pruugi mul seda ainet tulevikus üldse vaja minna.”

“Kui kõik tööd vahele jätta, on koolis kõik parimas korras. Tunnid on toredad, probleemid puuduvad ja uute tutvuste abil on olnud palju lihtsam kohaneda.”

“Klassiga on vedanud. See klass on tore ja ühtne ning me toetame teineteist. Ükskõik kui halb või igav päev on olnud, toob klass naeratuse näole ja hoiab positiivsust üleval. Nende inimesteta oleks kool hall ja masendav koht, kuhu ma tulla ei tahaks.”

“Kui õppimine välja arvata, läheb mul gümnaasiumis väga hästi, sest olen saanud juba palju uusi sõpru. Üritused, mis siin toimunud on, on super lõbusad ja Juhanitega on alati tegevusi.” 

“Kui mõelda, et mida võiks muuta ja teisiti teha, siis arvan, et retsimise nädalal tuleks järgnevatel aastatel kindlasti midagi muuta. Uutel 10-ndikel pole mingit rõõmu kooli tulla, kui nad juba teavad ette, et peavad hakkama alandavaid asju tegema ja ebameeldivaid asju sööma.”

“Mida ma kindlasti iskilikult soovitan järgnevatele õpilastele ja klassikaaslastele, on päevik. See on abiks aja planeerimisel.”

“Gümnaasiumit ei tohiks karta, vaid võtta kui väljakutset, mille sa oled endale seadnud.”

“Need kolm kuud Kuressaare Gümnaasiumis on olnud toredad ja värvikad nagu sügisesed muundunud lehed väikeses tuulekeerises.”

“Sind koheldakse nii, nagu sa oma käitumisega välja näitad ja osaliselt nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutakse.”

“Me oleme väga kokkuhoidlikud minu arvates. Üks näide selle kohta: kui ühel on nohu, siis varsti on kõigil.”

“Kolme kuuga olen gümnaasiumis saanud sama palju positiivseid emotsioone kui põhikoolis kolme aastaga. Kui  oled ümbritsetud nii toredate ja lahkete inimestega, ei tundu ka ainetest läbipuremine võimatuna.”

“Mõtlesin pidevalt, kas ma ikka pean siin olema, kas see on see õige koht ikka? Õnneks veidi aja möödudes kadus see tunne ning tuli õige “oh, see on õige koht, tunne”.”

“Rääkides omapead olemisest ja vastutamisest on õpilastele kuulduim lause: ”Gümnaasium on vabatahtlik, kui sulle midagi ei meeldi, jaluta minema”, mis on minu jaoks veidike hirmutav ja absoluutselt vale lause, mida öelda noorele, kes ennast alles avastab ja kes ei tea isegi, mida ta elus teha tahab. Ma tulin siia selleks, et õppida, aga ütlen ausalt, et selline käitumine motivatsiooni ei tõsta ja päeva paremaks ei tee. Hetkeseisuga naudin igat hetke, mis mulle antakse, ja võtan gümnaasiumist kõik, mis vähegi võtta on.”

“Piltlikult võttes on nii, et õpetaja näitab meile ära, kus on asjad, millest putru keeta, näitab ära, kuidas seda keeta. Meie kui õpilased peame selle pudru ise valmis keetma ja endale selle ise sisse sööma.” – Karli Kastepõld

“Eriti õnnelik olen, et tean nüüd täpselt, milline oli Vana-Rooma elu ja olu ning tänu nendele  2,8 kuule oskan ka teha moolidega arvutusi. Juba tunnen, kuidas gümnaasium on vundament edaspidiseks eluks ning uued teadmised on hindamatu väärtusega! Gümnaasium on möödunud hästi, tunnivälised tegevused lõbusamad, aga koolitunnid igavuse tasemelt samad, mis põhikoolis.”

“Isegi minul, kes võtab kõike vabalt ja ükskõikselt, tekkis probleem aja planeerimisega.”

“Kui kellelgi peaks jääma gümnaasiumikogemus olemata, sest ta ei viitsi, siis teadku, et see jääb eluks ajaks piinama ja kummitama.”

Lõpetuseks

NB!  Kontekstist välja rebitud tsitaadid võivad muuta kogu jutu olemuse sisu, erinevalt sellest, mida õpilane oma jutuga tegelikult öelda tahtis.

Karli Kastepõllu "pudru" teooria avalikustan nimeliselt, kuna see vajaks aplausi! Tabavamalt on raske gümnaasiumielu sõnadesse panna.

Kokkuvõtvalt sellise töö ärateinuna leidsin ennast huvitavalt mõttelt. Kui kõik nimed avalikustada, kellele tsitaat kuulub, ja siis veel oma peas õpilase olemus juurde fantaseerida, saaks sellest suhtelisest lihtsast esseest ühe omamoodi laheda stand-up komöödia.  Asja olemus on kergesti arusaadav: aktiivsed noored gümnaasiumis avaldavad oma hirme ja rõõme seoses uute kogemustega.

Lugupidamisega

Aleksander Lember, 10.a
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii