Kuidas ma üldse galakontserdile jõudsin? Siinkohal tuleb näpuga osutada Marit Tarkinile. Kuna oleme Gerdiga varasemaltki lavalaudadel teadustajatena viibinud, viimati Solistical, siis tundus temale meie osalemine möödapääsmatu. Muidugi olime nõus, sest kes vähegi Maritit tunneb, see teab, et talle on väga raske eitavat vastust anda. Niisiis oli meie saatus määratud.

Jõudis pärale pühapäev. Tekstimaht oli hoomamatu ja sellest võis järeldada, et kogu üritus kestab orienteeruvalt 2–3 tundi. Meeril oli au meid tutvustada ning olimegi juba laval. Käsi värises algul päris hullusti (pole mingi uudne nähtus minu puhul). Mida aga aeg edasi, seda kodusemalt ennast tundsin. Esinejaid oli väga-väga palju, üks parem kui teine. Enda isiklikeks lemmikuteks pean 2.d klassi playbacki ning noorema vanuseastme teatriõhtu võitjat "Armastus kolme apelsini vastu". Pantalone rolli lahendas meisterlikult Juhan Soon, keda soovitaksin julgelt järgmise galakontserdi õhtujuhiks. 

Kogu gala ise oli entusiastlik ning kaasahaarav ja sain näha etteasteid, millele oma tiheda kooligraafiku kõrvalt lihtsalt ei leidnud aega minna. Julgen väita, et meie koolis käivad väga põnevad ja oskuslikud õpilased ning tulevase aasta gala, mis on numbrilt juba viieteistkümnes, tõotab tulla uhke. Korraldustiimile ei ole mul vähimaidki etteheiteid – kõik oli tasemel. Niisamuti ka esinejad. NB! Järgneval aastal tasuks aga kontrollida üle mikrofoni töökorrasus, et teadustajad saaksid oma tööd paremini teha. 

KG galakontsert kujutab endas ette õhtut, mil nii koolipublikul kui isadel-emadel on võimalus näha oma võsukesi esinemas paladega, mis lisasid vürtsi õppetöö vahele. Kahju on tõdeda fakti, et aasta pärast olen mõnes teises koolis ja ei oma võimalust galakontserdit juhtida, ent vaadates praegust asjade seisu, siis juurdekasvu on, kes minu ja Gerdi koha üle võtaksid. Oli meeldiv ja südamlik õhkkond. Tuult tiibadesse järgnevaks aastaks!

Tervitused Laine Lehtole, keda tahaksin tänada tema väsimatu vaimu ning lakkamatu positiivsuse eest.