Austatud direktor, kooli juhtkond ja õpetajad.

Olen 37. lennu 12.b klassi õpilane Sissel-Maria Mägi, kuid täna, õpetajate päeval on mul au teie ees seista ja esindada oma lendu Kuressaare Gümnaasiumi direktorina.

Meie kooli õpilaste nimel tahaksin teid tehtud töö ja nähtud vaeva eest tänada. Tänada selle eest, et olete kiitnud ja vahel ka laitnud, julgustanud ning mõnikord silma kinni pigistanud seal, kus karm sõna väärinuks pigem õiglasemat otsust. Aga kõike ei ole ju võimalik mõõta meetrites või sekundites.

Õpetaja.

Tavapäraselt kerkib silme ette pilt auditooriumi ees seisvast tõsise ilmega nõudlikust pedagoogist.

Kes on see õpetaja? Lihtsalt üks juhendaja klassi ees? Ei, mitte ainult. Õpetajaid meie ümber on ju tegelikult kõikjal: vanemad, vanavanemad, sõbrad, elus kohatud kaaslased... need on inimesed, kes on eeskujuks oma kogemuste ja ellusuhtumisega, kelle jälgedes käia. Inimesed kes ei hinda kõigest õpikusse kirja pandud tarkusi, vaid oskavad näha ja hinnata seoseid õpetatava ja päriselu vahel.

Suurt tänu tahaksin avaldada selle eest, et meid, õpilasi, ei ole õpetjajate ja ka kooli poolt vormitud ühtsete raamide järgi, oleme saanud ise kasvada, ise mõista ja kogeda. Ja andke andeks, kui õpilastena, oma käitumise või suhtumisetega, oleme teile mõningast kurbust toonud. Rohkem mõistmist ja armastust.

Tänasel tähtsal päeval tahaksime soovida teid jääma iseendaks.

Ja lõppude lõpuks oleme me ka ise õpetajad. Kunagi ikka.

Parimat. Kõigile