Väga hea õpetliku sisuga näidend, mis pigem sobib põhikooli õpilastele. Näidend oli huvitavalt üles ehitatud, lavakujundus oli suurepärane ja sama võib öelda ka näitlejate kohta. Kaotati ära neljas sein publiku ja lava vahel, mis nii mõnegi pani õhetama ja sädistama. Näidend oli väga aktuaalse teemaga ja nii mõnigi tundis näitlejate kõneviisis ära iseenda. Noored ei oska tänapäeval näost näkku suhelda ja tunnevad ennast vabalt vaid virtuaalmaailmas.

Etendus oli üles ehitatud kaasahaaravalt ning korraga toimus mitu tegevusliini, mis kõik koos iseloomustasid hästi tänapäeva noorte elu.

Välja oli toodud enamik ohtusid, mida internet võib kaasa tuua, alustades noorte mängusõltuvusega ja näost näkku suhtluspuudulikkusega, lõpetades vanaemadega, kes arvavad, et kõik ilusad tõmmud lõunamaapoisid on usaldusväärsed.

Meeldis uudne lavakujundus. Hästi mängiti välja vahetused päris- ja virtuaalmaailma vahel.

Lemmiktegelane oli Alejandro666, kes kujutas endast ohtu vanainimesele ja just tema pärast soovitame ka vanavanematel seda etendust vaatama minna.

Huvitav, milleni see lõputu jagamine, like'imine, säutsumine, postitamine ja kommenteerimine võib viia?

Kummaline, et isegi näost näkku vestluste ajal ei suudeta „ei“ öelda nutikatele seadmetele, kus samal ajal jutustatakse mõne muu sõbra või isegi sama inimesega, kes kõrval seisab.

Varikontode loomine ja kellegi teisena esinemine on jäänud küll reidi-aegadesse, aga selliseid juhtumeid esineb ka tänapäeval.

Noorte seas on populaarne teha kasutaja paljudesse erinevatesse portaalidesse, kus võidakse kasutajaid võõramaalaste või muude sulide poolt väärkohelda. Lõpptulemusena võib see viia nagu etenduses näidatud küünlavalgusõhtuteni või halvemal juhul koguni võõrandumiseni muust maailmast.

Etendus toob hästi välja selle, mismoodi tehakse kõike, mis pähe tuleb, ilma tagajärgedega arvestamata. Mängides Hispaania Alejandrot, võid võtta kergeusklikult inimeselt tema elusäästud, või mängides swag-ema tungid oma lapse privaatsusesse. Netis on hea mängida kedagi, kes Sa ei ole, sest keegi ju ei tea seda? Aga mida siin imestada? Tänapäeval võid oma koerale ka teha Facebooki kasutaja, sest see on ju tänapäeva mõistes NORMAALNE. Oma õpetaja või sõbra kohta alandavat postitust tehes ei arvestata sellega, et iga asjaga kaasneb oma karistus ja kui mitte kohe – siis kunagi kindlasti.

See oli üks tüüpilistest noorte etendustest, milles ei puudunud meeldimine, vägivald, kokkuvõtvalt noorte omavahelised suhted. Minu kui 12. klassi õpilase arvates oli see näidend igav. Jah, ka mina puutun kokku etenduses lausutud väljenditega nagu yolo, swag, vbl, wtf. Samas puutun kokku ka noorematega ning kinnitan, et sellist keelt ei kasutata päriselus enda väljendamiseks. See on välja kujunenud „internetikeel". Mina kasutan lühendeid selleks, et oma infot edasi anda, kuid etenduses jäeti mulje, justkui oleks see märk ülimast lahedusest.

Kui selle etenduse idee oli näidata noortele, kui naeruväärsena kõlavad Facebooki suhtlused pärielus, siis see ei toiminud. "Netis sündinud" ei motiveeri noori kasutama õiget kirjakeelt. Arvan, et seda lavastust nähes hakkavad noored õpilased seda üha ägedamaks pidama. Arvan, et on vale panna noori inimesi arvama, et netis on nad sündinud ja nii on. Igaüks teeb siiski oma valiku, kuidas teistega suhelda.

Tänapäeval loeb feim, see, kui palju Sul on sõpru, kui palju Sa jood ning kui palju naisi/mehi ühe õhtuga enda juurde kutsutud saad. Kui oled korralik ja õpid hästi, näed elus ka muud peale pidutsemise, oled OUT.

Muljeid kogus