13. oktoobril külastasid Nooruse kooli õpetajad Thule kino, kus linastus maailmakuulsa vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ ainetel vändatud film.

Uue õppeaasta esimeses arvamusartiklis räägib Sõnaosavate noorte ringi liige Andra-Elizabeth Võeras, miks on maakoolid oluline väärtus ning miks neid mingil juhul sulgeda ei tohiks. Andra on ka ise oma kooliteed alustanud maakoolis ning siirdunud linna kooli alles pärast kolme aastat Kihelkonna koolis.

9. oktoobril käisid Nooruse kooli 6. ja 8. klasside õpilased Kuressaare teatris vaatamas Temufi noorteetendust „Võtmesõnade võrk“. Millised mõtted noortes tekkisid ja mis nende jaoks kõlama jäi?

Kuressaare Nooruse Kooli 3. lennu vilistlane Aleksandra Vahter ei tee midagi poolikult, vaid kui juba, siis hästi. Olgu selleks siis õppetöö, hobid või trennid. Põhikooli lõpp õpetas distsipliini, kuid ka pauside pidamine on oluline, et mitte läbi põleda, arvab Aleksandra. Seda kõike on olnud vaja ka Saaremaa Gümnaasiumis.

Käesoleva õppeaasta esimeses vilistlasloos jagab oma mõtteid Nooruse kooli 3. lennu vilistlane Bianca Marie Rannama, kes järjepidevuse ja töökusega suutis täita oma mõlemad eesmärgid – lõpetada põhikool kiituskirjaga ja alustada õpinguid Saaremaa Gümnaasiumis. Uurisimegi Bianca Marielt, mis teda selle juures kõige rohkem aitas ja mida ta soovitab uutele põhikoolilõpetajatele.

Maikuu viimase nädala veetsid 9. klassid ühisel lennureisil Palangal. Nüüd, kui lõputunnistused on käes ja lõpupidu peetud, on hea tagasi vaadata ja meenutada …

Meie koolis on ikka olnud nii, et õppeaasta lõpus toimub pärlite jagamine tublidele õppijatele, huvitegevuses osalenutele ning spordis saavutustega silmapaistnutele. Ning peale seda tulevad üleminekuaktused, kus 1.–8. klass suvevaheajale saadetakse.

Sel aastal olid need kõik aga liidetud hoopis üheks suureks ja vägevaks Pärlipäevaks, mis algas rongkäiguga kesklinnast ja lõppes Grete Paia kontserdiga koolimurul. Vahva päev, mis timmitud täpselt parajalt pikaks ja tegevustest puudu ei tulnud!

Montenegro on Balkani poolsaare üks väiksematest riikidest. Minu Montenegro-reis algas 4. mail ja kestis seitse päeva.

Enne Erasmusel käimist olin sellest kuulnud vaid tuttavatelt ja koolikaaslastelt, kes ise on projektist osa saanud. Erasmuse projekt Itaalias oli minu jaoks unustamatu kogemus, tõeliselt silmaringi avardav ja kujundav.

Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva Eesti noored kokku puutuvad. Suures koguses räägib sõltuvust tekitavatest ainetest.

Sõnaosavad Alex ja Aleksandra liitusid õpilasesindusega 5. klassis ning on seal tegusad siiani. Oma arvamusartiklis arutlevad nad, miks on oluline olla juba noorena ühiskondlikult aktiivne.

Sõnaosavate noorte klubi noorimat liiget Henry Prostangut huvitab tehnoloogia ja kõik sellega seonduv. Ehkki Henry on lõpetamas alles 6. klassi, võimaldavad tema teadmised arvutimaailmast juba aidata lisaks klassikaaslastele ka õpetajaid. Arvamusartiklis arutleb Henry tehnoloogia võimaluste üle ning avaldab ka oma tulevikuplaanid.

Sõnaosavate noorte klubi liige Karl Martin Kremm on spordiga tegelenud lasteaiast saati. Oma arvamusloos räägib ta spordi kasulikkusest vaimsele, füüsilisele ja sotsiaalsele heaolule ning toob välja põhjused, miks iga inimene võiks leida aega liikumiseks.

Üks periood elus hakkab lõppema, kuid veel on võimalus tunda end väiksena. Aastaid oleme oodanud, et saaksime tutinädalal olla need, kes peavad veesõda ja käivad ringi allkirju täis valgetes särkides. See nädal on olnud täis rõõmu, ühtsust ning loodud on mälestusi, mis jäävad meiega kogu eluks.

Sellest ajast alates, kui inimesed kodudesse arvutid said, on laste une kvaliteet kui ka pikkus oluliselt vähenenud. Soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem.

Neli keskkooliõpilast eksivad metsas ära ja lähevad veetma ööd mahajäetud veskisse. Kui hommik tuleb, siis on kõigil hea meel, et said veskist lahkuda, kuid hakkavad juhtuma kummalised asjad.

Iga üheksanda klassi õpilase elus mängivad suurt rolli just eksamid – sellega, et need mõjutavad suuresti edasisi otsuseid. See, kas neid on vaja või mitte, on olnud teemaks juba aastaid.

Rahulikult ilma kiirustamata süüa on paljude soov. Kes siis meist ei sooviks tundide vahel teha pausi, süüa maitsvat toitu ja suhelda sõpradega?