Mida oleksid saanud ise teisiti teha? 
Oleksin saanud rohkem tähelepanu pöörata oma õpistiilile. Minu lähenemine õppimisele on olnud alati otsekohene. Ma pole kunagi enda jaoks konspekte teinud või muid sääraseid õppimismeetodeid loonud.

Kes ja kuidas motiveeris sind pingutama?  
Mind motiveerisid pingutama mu vanemad ja ka osad õpetajad.

Mis sind aitas järge hoida, hakkama saada, ree peal püsida …? 
Eesmärgi mõistmine ja tööde/ülesannete ärategemine esimesel võimalusel. Kui teed kõik tööd ja järelvastamised esimesel võimalusel ära, ei kuhju need ja endal on vabam tunne. Pole vaja mingil hetkel vaatama hakata, et „oioioi, nüüd on kellad“. Kui mõistad, mis eesmärgiga sa midagi teed, siis ei ole sul vaja motivatsioonitunnet, et toimetada.

Milliste eesmärkide nimel pingutasid?  
Minu eesmärgiks 9. klassis oli hoida oma hinneteleht viisakas ja eksamitel saada piisavalt hea tulemus, et kindlustada oma sissepääs Saaremaa Gümnaasiumisse, kus ma parasjagu õpin.

Mida oleksid soovinud iseendale 9. klassis?  
Ma õnneks ei kahetse oma 9. klassi ajal tehtud otsuseid eriti. Kui aga saaksin võimaluse midagi endale soovida, oleksin soovinud kindlasti, et õpi kõiki oma lennukaaslasi tundma, kas või vähesel määral. Tunnen, et jäin mõne lennukaaslasega täiesti võõraks, isegi pärast üheksat aastat.

Mis on see, mida 9. klassis õppisid, mis on gümnaasiumis kasuks tulnud? 
Ma ütleks, et õppematerjal üleüldse. Suht suur osa gümnaasiumi kümnenda klassi teemadest tuginevad tugevalt üheksanda klassi teemadele või on üldsegi üheksanda klassi kordamine, eriti matemaatikas.

Mida peaks kindlasti 9. klassis tegema, et pärast ei kripeldaks? 
9. klassis soovitan võtta kõigest osa. Vähemalt kõikidest klassiga või lennuga koos toimetustest ja üritustest. Need mälestused, mida on võimalik luua, jäävad saatma kogu elu.            

Kas tunneli lõpus paistab valgus? Lisa üks tore soov praegustele 9. klassi õpilastele.  
Eksamid on kätte jõudnud, juba on tehtud ka eesti keele eksam. Praegustel üheksandikel on vaja teha viimane pingutus ja nad saavad nautima minna pikka suve, samal ajal, kui kõik me teised veel koolipinki nühime.

Ma ütleks, et väljend „Kas tunneli lõpus paistab valgus?“ sõnastab seda teekonda valesti. Teekond põhikooli lõpetamiseni ei ole minu silmis kui pime tunnel, mille peab läbima, et jõuda valguseni, vaid elu osa. Elu osa, millest ei tohiks läbi joosta tunnelivisiooniga, vaadates ainult otse ja lõpp-punkti, jättes nautimata protsessi. Igast päevast tuleb võtta maksimumi ja olla tänulik.