Pere ja hobid

Mul on kaksikutest tütred, kellest üks elab Tallinnas ja on Eesti Keele Instituudis vanemteadur, teine elab Tartus ja on Tartu Ülikooli eelarve peaspetsialist. Lapselapsi on kaks, kellest vanem lõpetas sel kevadel gümnaasiumi ja valmistub nüüd kõrgkooli sisseastumiskatseteks. Kiire elutempo on viinud meie pereüritused miinimumini, aga tähtsatel sündmustel, nagu lapselapse gümnaasiumi lõpetamine ja minu lähenev juubel, saame siiski kokku.

Minu suurimaks hobiks on muidugi käsitöö tegemine mitmel erineval viisil. Peamiselt heegeldan ja koon, aga olen tegelenud ka tikkimise ning õmblemisega. Olen isegi ajalehepaberi torudest korve pununud. Kunagi peale keskkooli lõppu tahtsin minna õppima käsitööõpetajaks, aga kuna vastuvõtt sellele erialale toimus üle aasta ja tol aastal vastuvõttu ei toimunud, läksin õppima hoopis kaubandust. Käsitööõpetajat minust ei saanud, seega õpetasin käsitöönippe oma lapselapsele. Kellel huvi, siis minu käsitööd saab näha Facebooki lehel Aira Käsitöö.

Looduses seiklemine ja metsaandide korjamine on ka minu meelistegevuseks. Metsmaasikad, mustikad, pohlad ja seened talvevarudeks saab ikka ise korjatud ja sisse tehtud.

Sünnipäevad ja üllatused

Tavaliselt pean sünnipäeva pereringis maal koos eaka ema, vennapere, oma tütarde ja nende peredega. Kuna minu sünnipäev on kesksuvel, siis saan pidada seda grillipeona vabas õhus. Akordionist saab kolme põlvkonna mängijate poolt lood välja võlutud. Kõige paremini mängib siiski minu 93-aastane ema.

Juubeli puhul on kõik täpselt nii nagu alati: päike, grill, peolaud õunapuu vilus ja pidulisteks minu pere. Seekordse juubeli puhul on teisiti see, et tuleb pidada ära ka lapselapse „saadikas”, sest ta läheb peale kõrgkoolikatsete tegemist ajateenistusse kaitseväkke.

Sünnipäevade puhul ei meenu midagi üllatavat. Võib-olla oli natuke liigutav see, kui 50. juubeli puhul kogu Incapi tehase töötajad peatasid hetkeks töö ja pikk-pikk õnnitlejate rivi lookles piki tsehhi.

Klassijuhataja Irina Mulenok mõtiskleb

Aira on minu kõige esimese lennu tüdruk Orissaare Keskkoolis (aastatel 1977–1980). Mäletan teda kui toredat, sõbralikku, aktiivset ja hakkajat neiut, kes oli alati rõõmsameelne ja positiivne. Ta osales alati kõigis ühistes ettevõtmistes, olles ise paljude tegemiste algatajaks.

Üsna pea pärast keskkooli tõi Aira ilmale vahvad kaksikud tüdrukud Tiina ja Riina. Elu tahtis nii, et õpetasin pikki aastaid ka Aira tütreid. Praeguseks on Aira juba ka vanaema.

Aira armastab väga igat sorti näputööd, mille tulemuseks on imeilusad kudumid. Peale selle on ta ka hea „rohenäpp”. Pikki aastaid töötas ta Soomes, kus tegeles kalmistu haljastusega.

Palju õnne ümmarguse sünnipäeva puhul, Aira, ja ikka nobedaid näppe, ilusaid hetki looduse keskel ning pikka-pikka õnnitlejate rivi tänasel tähtsal päeval soovib kogu koolipere!