Katariin Aer, 9.b klass. 9. klassi kohustusliku kirjanduse illustratsioon raamatule "Libahunt".

Täna on emakeelepäev!

Juba kolmandat korda toimub sel puhul ülekooliline viktoriin, üritus, mille eelkäijaks võib pidada varasemat kirjandusviktoriini. Merle Rekaya kirjutab selle kohta nii: "Kuressaare Gümnaasiumis peeti ülekoolilist kirjandusviktoriini 1995. aasta novembrikuust, mil peeti kirjanduspäevi. Viimane kirjandusviktoriin toimus 2011. aasta novembris. 2016. aastast toimub aga samas formaadis ülekooliline emakeelepäeva viktoriin 14. märtsil."

Fotodel on 1999. aasta kirjandusviktoriin.

Kooli juubeliaastal kutsus humanitaarosakond kõiki lugema ja oma lugemiselamust teistega jagama. Meie KG toimetus võttis end kokku ja pani kirja enda viimatised lugemiselamused. Ühtlasi kutsume ka teid, head Meie KG lugejad, oma raamatusoovitusi jagama!

Oona Koplimäe, 8.c klass. 8. klasside kohustusliku kirjanduse illustratsioon raamatule "Kolm musketäri".

Selle nädala arhiivinurk keeras ajanupu veidi ettepoole ja valis välja natuke uuema aja foto.

Käes on 2005. aasta juuli ja veel viimaseid kordi saab armsasse koolimajja siseneda läbi nende ammu tuttavaks saanud roheliste uste ...

2005. aastal sündinud lapsed aga on juba 6. klassis!

Jaanuarikuus tähistanuks A. H. Tammsaare oma 140. juubelit. 11.b klass mõtiskles, kas ja kuidas tänapäeva noored Tammsaare loomingut mõistavad. Arvamusi oli erinevaid.

Helerin Kull, 8.a klass. "Eesti 100."

Arhiiviraamatut lehitsedes jäi toimetusele silma üks huvitav 8. lennu foto. Mitu KG töötajat (või tuttavat) leiad fotolt sina?

8. lend lõpetas aastal 1986.

Mis maa see on, see Eestimaa? KG õpilased kirjutasid luuletusi Eestist. Nendest andsime välja väikese kogumiku. Sada mõtet, sada tänu, sada aastat! Täna on meie kõigi sünnipäev. Palju õnne, armas Eesti!

Jette Tiitus, 3.a klass. "Palju õnne, kallis Eesti!!!"

Kallid koolikaaslased ja õpetajad!

Eesti saab 100-aastaseks ja 100 on väga suur arv. Oleme kõik koos uhked Eesti riigi, imelise looduse ja Eesti toredate inimeste üle. Meil on laulupeod ja tantsupeod, kus on toredad tantsijad ja lauljad. Meil on ilus lipp ja armas kodumaa. Palju õnne, Eesti!

Kõne koostas 3.b klassi õpilane Maria Pae dirigent ja helilooja Rasmus Puuri e-külalistunnis.

Kaunist Eesti Vabariigi sünnipäeva meile kõigile soovivad 3.b klassi õpilased!

Karl Jakob Toplaan: "Hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400 ...

Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!"

Elari Orb: "Miks targad riigipead lubavad kord üht ning teine hetk räägivad vastupidist juttu? 21. sajandi algusest on poliitikud lubanud silda ning see teema on aastakümneid olnud aktuaalne, kuid siiani pole suudetud ühtegi ideed ellu viia."

Meie kooli peatselt saabuva 40. juubeli puhul avaldame igal nädalal kooli arhiivist pärineva foto, millelt huvitavat uudistamist leiavad loodetavasti kõik kooliga seotud inimesed. Ja mis sobiks esimeseks valikuks paremini kui mitte esimene foto koolist – 1. septembri avaaktus uue koolimaja ees 1978.

Grete Salumägi: "Meil eestlastena on nii palju, mille üle uhkust tunda ja rõõmu, et elame heas riigis. Meil on imeline loodus, kus härmas kuuseokkad vahelduvad õitsvate krookustega ja suvine soe päike mängeldes külmataadiga ja värviliste lehtedega koostööd teeb. Saame olla õnnelikud, et palju puhast loodust on säilinud ja Eesti kõik saared oma erilise kultuuriga inimesi juurde tõmbavad."

Jade Marie Laido: "Number 100 ei tähenda ju tegelikult eriti midagi, vaid lihtsalt ühte järjekordset põhjust, mida tähistada. Loomulikult tuleb Eesti 100 meie riigile igati kasuks – saame välismaal palju reklaami ning ehk murrame veidi oma stereotüüpigi, lisaks meelitame Eesti pinnale uusi turiste meie firmadele kasumit jätma. Kui aga soovime tähistada oma rahvuslikku ühtsust, siis selleks ei ole vaja numbrit 100."

... andis kaheksandikele viiepäevase laagri vältel hulgaliselt erinevaid emotsioone – üllatusi, hirmu, viha, nalja, naeru, kurbust ... Ka kõige negatiivsemad tunded muutusid väsimuse ja eneseületamiste järel kustumatuteks muljeteks. 94,4% vastanutest leidis, et nende suusatamise oskus paranes.

Lotta Meet: "Me tegelikult ei mõtle vabadusele, me peame seda iseenesest mõistetavaks, ei oska seda väärtustada – me ei tea vabaduse väärtust."