Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Paramparaa ja trummipõrin – rubriigi "Elu pärast KGd" 50. lugu on teie ees! Seetõttu on igati paslik, et oma kooliaega meenutab esimese lennu vilistlane, Nelli Lemberi klassi poiss Alver Kivi. Lisaks tõeliselt nostalgilistele ning humoorikatele lugudele kooliajast jagab ta nõuandeid neile õpilastele, kes sügisest uude kooli, riigigümnaasiumi suunduvad. On ju Alver Kivi ise taolise tee kunagi läbi teinud – tulnud I keskkoolist II üle. Seetõttu teab ta, millest räägib. Ja otse loomulikult ei saa seekordse persooni puhul üle ega ümber sporditeemadest.
Pärast 31. lennu e-klassi lõpetamist plaanis Maris Tustit minna Tallinna Ülikooli käsitööd ja kodundust õppima. Kortergi oli sõbrannaga juba valmis vaadatud. Aga siis sattus ta enda sõnul pooljuhuslikult Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mis tagantjärgi on osutunud õigeks valikuks. Nüüd naudib Maris tööd kiirabis ja osakoormusega ka perearstitööd. Nagu arvata võib, on tema päevad tihedad ja töised, kuid erialase mõttetöö väljalülitamiseks ning keha ja vaimu hoidmiseks on tal siiski omad nipid – mitmed neist kaasa tulnud lapsepõlvest ja kooliajast. Nagu ka mitmed inimesed tema ümber. Eriti soojade sõnadega meenutab ta KG-aegset klassijuhatajat Anne Metsa.
Henek Tomson, 32. lennu a-klassi vilistlane (klassijuhataja Sirje Kereme), elab nagu seiklusfilmis. Päriselt! Kuna ta on oma tegemistes tsiteerinud Einsteini: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks,“ ei olnud allakirjutanul võimalik läheneda intervjuule tavapärases küsimus-vastus-võtmes. Seda enam – meest, kes pidas ülikooli lõpuaktusel lõpetajate nimel kõne ja avaldas äsja raamatu, ei saa piirata konkreetsete küsimustega. Teda saab vaid suunata märksõnadega ... Lugu hargnes, ja veel milline lugu!
23. lennu c-klassi vilistlane Kadi Trave on aastaid töötanud haridusvaldkonnas ja on üsna hästi kursis sellega, mis hariduselus toimub. Käesoleva õppeaasta algusest jäid tema lapsed koduõppele. Ja see sobib neile hästi! Lisaks sellele on Kadi lõpetamas magistriõpinguid kunstiteraapia erialal ja leiab, et on nende õpingute jooksul leidnud endale oma elu kutse. On imetlusväärne, et igas päevas on Kadil kindlasti ka tunnike täiesti omaette olemiseks, mõtisklemiseks, lugemiseks, kunsti ja joogaga tegelemiseks.
32. lennu vilistlane Aivo Põlluäär tähistas detsembrikuus oma 30. sünnipäeva. Kuigi tavaliselt on tema tööruumiks mandril asuv mustaks vööbatud lae ja seintega stuudio, veetis ta ümmarguse tähtpäeva saarel koduseinte vahel. Haigena. Aga see oli hea võimalus meenutada, mõtiskleda ja kõigele lisaks vesta juttu klassijuhataja Kaariniga. Saaremaa oli ainuõige koht seda teha, sest saarega on Aivo läbi ja lõhki seotud, siin on tema juured. Või nagu ta ise ütleb – saar teda köidab!
Kui lugesin, et politsei- ja piirivalveameti aastapäevaaktusel tunnustati tublisid ametnikke ja avaldati tänu ning peadirektor Elmar Vaheri tänukirja pälvis Kuressaare piirivalvur Riho Õun, tundsin heameelt, et olime rubriigi „Elu pärast KGd“ järgmiseks persooniks valinud õige inimese.
Kohtusime Rihoga novembris ühe üsna tavalise kolmapäeva pärastlõunal. Jõime kohvi, jutustasime, lasime mõtetel ennast kanda „meie ühisesse kooliaega“ – mina siis klassijuhatajana ja Riho õpilasena.
Kui Meie KG maikuus esimest korda Lehari poole pöördus, tegi tema 90tunniseid töönädalaid. Põhjusega! Kui juhid riiklikku finantseerimisasutust, pole kriisiajal muudmoodi võimalik. Nüüd, pool aastat hiljem on 21. lennu b-klassi vilistlasel õige pisut rohkem aega – et oma tegemistest rääkida ja ka gümnaasiumiaegse klassijuhataja uudishimulikele küsimustele vastata. Mis värvi on Lehari arvates armastus? Millesse soovitab ta eraisikutel investeerida? Kuidas saab erinevatele kriisidele võimalikult kiiresti reageerida?
24. lennu vilistlane Kristiina Maripuu on Kuressaare Gümnaasiumist kaasa võtnud mitmed väga head sõbrad ja julguse uutest väljakutsetest kinni haarata. Ehkki ta on hariduselt filoloog, pole ta õpetajana klassi ees seisnud rohkem kui vaid mõned korrad – külalisõpetajana ja programmi Tagasi Kooli raames. Ometi leiab ta, et filoloogi taustast on tema töös alati kasu olnud – seda nii Kuressaare linnavalitsuses kui ka Saaremaa vallavalitsuses.
Mairo on Kuressaare Gümnaasiumi 33. lennu a-klassi vilistlane, keda klassijuhataja Ave Jõgi meenutab nõnda: „Meie klassivanemana suutis ta innustada peaaegu kogu klassi osalema KÕIGIL kooli poolt pakutud üritustel, rassisime vist ainukese gümnaasiumiklassina Noorte Leiutajate konkursil. 10. klassis ei saanud tema sisust veel niimoodi aru, aga 11. klassis, kui hakkasime Suureks Teatriõhtuks valmistuma, andis ta juhtimise klassivend Henrile ja saime sel aastal grand prix’. Ja nii oli edasi alati, kui tundis, et ise teeb hästi, osales, kui nägi kedagi teist paremat, andis kohe jämeda otsa ära – sellist tarkust nii noorel inimesel ei ole tavaliselt. Meeletult šikk ja intelligentne noor mees.”
Grete Kaal lõpetas kolm aastat tagasi Kuressaare Gümnaasiumi – kuldmedaliga. Ometi tekitas gümnaasiumiaeg temas omajagu stressi, kuna ta tegeles küll mitmete erialadega, kuid ühegagi neist väga süvitsi ei läinud. Seega oli keeruline otsustada, mis saab edasi. Nüüd on ta Tartu Ülikooli arstitudeng, kes möödunud kriisi ajal Kuressaare haiglasse omal soovil appi tuli. Ta leiab, et KG on mänginud väga suurt rolli selles, milliseks inimeseks ta kujunenud on.
KG 19. lennu c-klassi vilistlane Astrid Vaiksaar on kodusaarel tagasi. Londonis, Sitsiilias ja Mandri-Eestis elades mõistis ta selgelt, et tema jaoks on loodus kõige olulisem ning et üle kõige armastab ta just Saaremaad. Kuna Astridi südameasjaks on 5G-ga seotud ohud ja tal on pea 15aastane kodukontoris töötamise kogemus, oskab ta hästi nõu anda, kuidas praeguses eriolukorras tehnika ja nelja seina vahel olemisega hakkama saada.
Ühtlasi räägib ta sellest, mis teda ennast praegusel keerulisel ajal aitab.
Kai Kreos on 34. lennu vilistlane, kelle tee viis ta õppima Hiina ülikooli. Praegu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses Aasia keskuse juhina töötav Kai on viimaste sündmuste valguses pidanud oma tööd ja tegevusi täielikult ümber mõtestama.
„Ole valmis kõigeks, kuid jätka unistamist ja enda eesmärkide täitmist,“ ütleb Kai Meie KGle antud usutluses.
Väikesest maakoolist KGsse tulnud tagasihoidlik ning tagaplaanile hoidev õpilane Anneli leidis suure kooli eksperimentaalsest klassist endale head sõbrad kogu eluks. Küllap sellesama klassi mõjutusel marssis ta ülikooli sisseastumiskatsetel eksamiruumist välja ning põrutas Tallinna Rock Summerile – otsima iseennast. Leidis ka!
Kui Anneli peaks olema ühe päeva keegi teine, oleks ta naispoliitik ja tooks pehmed teemad au sisse.
Rait Kangur 38. lennu a-klassist ütleb alustuseks kohe ausalt välja, et rubriigi „Elu pärast KGd“ pealkiri ajab teda naerma, kuna see kõlavat nagu väga halb dokumentaal, mida keegi Tallinna TVst ei vaata. „Karistuseks“ sellise väljaütlemise eest teeme Meie KGs ühe eksperimendi – kui Rait Kanguri intervjuu kogub 1000 vaatamist, peab ta saatma KG õpetajatele, õpilastele ja vilistlastele Meie KG vahendusel ühe videotervituse raitkangurilikus võtmes! Õnneks suhtub Rait, kes on koostööd teinud ansambliga Elephants From Neptune ja režissööri Sam Mendesega, stressi kui väljakutsesse ja motivaatorisse ega pea meie väikese vimka tõttu ehk unetuid öid veetma.
„Mitte mingil juhul õpetajaks!“ See oli 29. lennu b-klassi vilistlase Marja Mõistliku üks väheseid kriteeriume pärast KGd edasi õppima asudes. Aga saatusel olid teised plaanid ja täiesti kogemata sai temast siiski õpetaja – ja mitte lihtsalt õpetaja, vaid tehnoloogiaõpetuse õpetaja, kellele nüüd meeldib mõelda ja uskuda, et see amet muudab maailma! Praegu teist magistrikraadi omandavale energilisele ja natuke pöörasele naisele sai põhikooli ajal saatuslikuks korrutustabel.
39. lennu vilistlane Ave Mägi oli kooli ajal väga aktiivne ja ettevõtlik õpilasesinduse liige. Hetkel Tartu Ülikoolis klassiõpetajaks õppiv Ave loodab, et juba kahe ja poole aasta pärast alustab ta just meie koolis uut õppeaastat oma esimese klassiga.
Kui KG 24. lennu vilistlane Merje Klopets Saaremaale tuleb, leiab ta siit mingi mõnusa rahu. Kui Merje hommikuti kohvi joob, eelistab ta selle kõrvale lugeda paberlehte. Kui Merje tööd teeb, on tema jaoks oluline, et see maailma paremaks muudaks. Üle kõige väärtustab ta aga inimestevahelisi sidemeid ja nende hoidmist!
Keidi on 26. lennu vilistlane, tema klassijuhatajaks oli Ester Kuusik. Praeguseks on Keidi oma elu sisse seadnud Inglismaal, Brightonis.