Eesti keel ja kirjandus: 1a prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. märts 2016. a. kell 15.21
Muudetud: 21. märts 2016. a. kell 16.01
Õppeaasta: 2015/2016
Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand
Kestvus: 7 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.
I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
28.03 - 01.04
* Lugemine: "Arvutimäng", "Tom & Jerry" õ lk 80, 81. Keeleõpetus: päevaplaan, kellaajad, kirja kirjutamine tv lk 71, 72.
* L: "Maias arvuti" I osa, õ lk 82. K: küsimustele vastamine. Arvutikasutaja meelespea tv lk 73.
* L: "Maias arvuti" II osa, õ lk 83. K: dialoogi koostamine. Vastandtähendusega sõnad. Jutupilt tv lk 74, 75.
* L: "Teekond" õ lk 84. K: Kes? tv lk 76.
* L: "Mati mure" õ lk 87. K: kokkuvõte märtsikuust tv lk 77.
04.04 - 08.04
* L: "Teeme nalja" õ lk 88. K: kirjavahemärgid ( . , ? !). Lause koostamine pildi järgi tv lk 78 .
* L: " Leiutajateküla Lotte" õ lk 90, 91. K: sulghäälik ühesilbilise sõna lõpus tv lk 79.
* L: "Andrus Kivirähk" õ lk 92. K: jutu kirjutamine, oma pealkirja mõtlemine. Täishäälikuühend. Lünkharjutus tv lk 80.
* L: "Roosi paneb herne ninna" õ lk 94-95. K: pikk täishäälik sõnas, tv lk 81.
* Etteütluse harjutamine.
11. - 15.04
* L: "Juku naljad" õ lk 96, 97. K: Küsilause tv lk 82.
* L: "Nööp, kes kaotas poisi" I osa, õ lk 99. K: Hüüdlause. Funktsionaalne lugemine tv lk 83.
* L: "Nööp, kes kaotas poisi" II osa, õ lk 100. K: Suur algustäht lause alguses. Ärakiri. Küsilause koostaminetv lk 84.
* L: "Pillimehed" õ lk 101. K: Ristsõna Kuulutus. Lausete koostamine etteantud sõnadega, tv lk 85.
* L: "Kalamarjapeenar" õ lk 102. K: Kk või pp? Hüüdlause koostamine. Tabeli täitmine tv lk 86.
18. - 22.04
* L: "Kehv kompvek" õ lk 103. K:Kahekõne koostamine. Lause lõpumärgid, tv lk 87.
* L: "Lugusid vanast lugemikust" õ lk 104, 105. K: J sõna alguses. Lausete koostamine. Ärakiri. Nimede õigekiri, tv lk 88 .
* L: "Kaebamisest vanal ajal" õ lk 106. K: Tunniplaan. Lotte vigade parandamine, tv lk 89.
* L: "Sõit, sõit linna" õ lk 107. K: Lause lõpetamine tv lk 90 .
* L: "Limonaadisupp" õ lk 108. K: Loendi koostamine. Lünkharjutusena sõnad müüa, süüa, lüüa. Suur algustäht tv lk 91.
25. - 29.04
* L: "Vitsa laul" õ lk 109. K: Kolm soovi võluvitsalt. Lohutussõnad tv lk 92 .
* L: " Ettevalmistused reisiks" I osa, õ lk 110. K: reisiks vajalikud asjad tv lk 93.
* L: "Ettevalmistused reisiks" II osa, õ lk 111. K: Sarnase tähendusega sõnad. Vastupidise tähendusega sõnad. Lünkharjutus tv lk 94.
* L: "Mart ja hommik" õ lk 112, 113. K: Päevakava: tegevuste järjestamine. Jutupilt tv lk 95.
* L: "Vanad asjad" õ lk 114-115. K: Kokkuvõte aprillikuust, tv lk 96 .
02.05 - 06.05
*L: "Kuldnokkade elamu" I osa, õ lk 116. K- Lugemispala järgi lünkteksti täiendamine. Sõnapilvest kuldnoka rahvapäraste nimetuste otsimine. Sobivate sõnaosade (silpide) ühendamine, tv lk 97, 98.
*L: "Kuldnokkade elamu" II osa, õ lk 116. K-Lausesse sobiva sõna leidmine. Hääliku pikkus, tv lk 99.
*L: "Kuldnokkade elamu"III osa, õ lk 118. K- Luuletuses rea lõpetamine sobiva riimuva sõnaga. Järjestamine tv lk 100.
*L: "Helise, helise, ilma!" õ lk 119. K-vastused algavad h tähega, tv lk 101.
*L: "Emadepäev" õ lk 120. K-Lause õigsus. Lugemispala järjekorda seadmine, tv lk 102.
09.05 - 13.05
* L: Mis on lapsel vaja," õ lk 121., K: Kes? Mis? Pildi järgi lausete moodustamine. Soovlause, tv lk 103.
* L: "Kes aias, kes aias?", õ lk 122. K: Märksõnaskeemi MINA täiendamine omadussõnadega. Suur algustäht nimedes, tv lk 104.
* L: "Kuidas laps nime saab, õ lk 123. K: Lõpeta lause. Mõistatus, tv lk 105 .
* L: "Minu ema", "Esimene kiri" õ lk 124, 125. K:Liitsõna moodustamine. Kaardi kirjutamine emadepäevaks. Ristsõna tv lk 106.
* L: "Leiutajateküla emadepäeva tort" õ lk 126. K :k, p, t sõna alguses. Salakiri tv lk 107.
* L: "Kodulaul" õ lk 127. K: Tähestik. Lausete ühendamine pealkirjaga, tv lk 108 .
16. - 20.05
* L: "Lotte ja kadunud mütsi saladus" I osa, õ lk 128, 129. K:Sulghäälikud. Mida teeb? Mida teevad?, tv lk 109.
* L: "Lotte ja kadunud mütsi saladus" II osa, õ lk 130. K: I ja j sõna sõnas. Ärakiri tv lk 110.
* L: "Lotte ja kadunud mütsi saladus" III osa, õ lk 131-133. K: k- p- t s-i kõrval. Küsimärk küsilause lõpus, tv lk 111.
* L: "Kevadel sul kestendagu nina", õ lk 134. K: Loetu põhjal sobiva sõna leidmine. Sõnade õigekiri lauses: vigade otsimine ja korrektuur. Vanasõna-mõistatuse lahendamine, tv lk 112.
* L: "Vanemuise laul" õ lk 135. K: Üks ja mitu - tabeli täitmine loetud pala põhjal. Tähemäng tv lk 113 .
23. - 27.05
* L: "Pääsukese neli laulu" õ lk 136. K: k, p, t sõna alguses. Riimuvad sõnad. Täpitähtede korrektuur, tv lk 114.
* L: "Kevadpidu" õ lk 137. K: Sõna kõla järgi sobivate sõnapaaride leidmine. Tähemängud, tv lk 115.
* L: "Noorte lehtede päev" õ lk 138, 139. K: Lemmiksalmi ärakiri tv lk 116.
* L: "Elagu suvi ja soojad ilmad" õ lk 140, 141, K: Kokkuvõte maikuust: tv lk 117.
* L: "Kool on läbi" õ lk 142. K: Kordamine tv lk 118.
30.05 Muuseumitund
31.05 Õuesõpe
01.06 Spordipäev
02.06 Õuesõpe
03.06 Õppeaasta lõpetamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
SUULINE KEELEKASUTUS (kuulamine, kõnelemine)
*eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas), täishääliku pikkusi;
*toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi;
*kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu sisu;
*teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist mõningaid;
*väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;
*jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust;
*koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutu,
*esitab luuletust peast;
LUGEMINE
*tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos või sellest aeglasemalt;
*mõistab häälega või endamisi (vaikse häälega või huuli liigutades) lugedes loetu sisu;
*vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;
*mõtleb jutule alguse või lõpu;
*on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab nende pealkirja ja autoreid, annab loetule emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav …);
KIRJATEHNIKA
*kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse;
*kirjutab tahvlilt ära;
*täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;
*koostab näidise järgi kutse;
KEELEÕPETUS
*eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;
*kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;
*kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja lauseid;
*teab, et lause lõpeb punktiga;
*teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;
*kirjutab õigesti oma nime.
Hindamine
1. .klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. eKoolis kajastuvad õpilase puudumised ja märkused. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
1) „väga tubli“ - hinnatakse suulist esitust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, kui see vastab täiel määral õppekava nõuetele) või ka ületab neid;
2) „tubli“ - hinnatakse suulist esitust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik, esineb väiksemaid eksimusi või jääb mõnel määral puudu iseseisvusest;
3) „harjuta“ - hinnatakse suulist esitust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, kui saavutatud õpitulemustes esineb eksimusi, põhioskused on omandatud lünklikult või õpilane vajab rohkem juhendamist.
Konsultatsioon N kell 13:00-14:00 ruumis 109.