Loodusõpetus: 6a, 6b, 6c prindi
 |
Autor: Ruth Rist klassiõpetaja Kontakt: Ruth.Rist@nooruse.edu.ee |
Loodud: 27. oktoober 2021. a. kell 18.15
Muudetud: 27. oktoober 2021. a. kell 18.15
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
3.-10. sept
1) Sissejuhatus. Õpiku, töövihiku ja õppetegevuse tutvustus. Ainekaart.
2) AED JA PÕLD Aed ja põld elukeskkonnana Mis on kultuurtaimed? Mis on umbrohud? Millised on elutingimused põllul ja aias? Kultuurtaim, umbrohi, kahjur, taimehaigus Õ lk 50–51 TV lk 32–33
3) Kuidas sündisid põllud? Kuidas hariti esimesi põlde Eesti alal? Mis on viljavaheldus? Kuidas saab põllul mullaviljakust säilitada? alepõld, põlispõld, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos Õ lk 52–55 TV lk 34–35
https://voicethread.com/myvoice/thread/5068644/25748568/27594517
13.-17.sept
Laager jõulumäel: praktilised õppekäigud rabas, metsas ja tutvume maavaradega Pernova loodusmajas
20.-24. sept
1) Põllud ja mullaviljakus Millistes Eesti piirkondades on parimad põllumullad? Mis on põllumajanduses viimase saja aasta jooksul muutunud? Mis on mahepõllundus? väetis, mahepõllumajandus, keemiline tõrje, biotõrje Õ lk 56–59 TV lk 36–37
2) Põllutaimed Mis tera- ja köögivilju kasvatatakse Eesti põldudel? Kuidas kasvab kartul? Mida valmistatakse rapsist? Õ lk 60–63 TV lk 38–39
3) Põlluloomad Mis linnud pesitsevad põllul? Miks on põllul vähe püsielanikke? Mis ohud varitsevad loomi ja linde põllul? Õ lk 64–67 TV lk 40–43
27. sept . 1. oktoober
1) Viljapuu- ja köögiviljaaed Mis taimed kasvavad Eesti aedades? Mis eristab köögi- ja juurvilju?köögivili, juurvili, puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim Õ lk 68–71 TV lk 44–45 http://www.hkhk.edu.ee/vanker/koogiviljad/
2) Spordipäev " Reipalt koolipinki"
3) Iluaed Mis taimed kasvavad iluaias? Millest koosneb muru? Miks istutatakse hekke? Mis vahe on suvikutel ja püsikutel? iluaed, suvik ehk üheaastane taim, püsik ehk mitmeaastane taim Õ lk 72–75 TV lk 46–4
4.-8. okt
1)Aiaplaani koostamine, internetti nõudvate uurimisülesannete lahendamine
2) Aialoomad Miks on aias palju tigusid ja nälkjaid? Miks on linnud vahel aias teretulnud ja vahel mitte? Milliseid imetajaid kohtab aias? Õ lk 76–79 TV lk 48
3) Umbrohud ja kahjurid Miks on umbrohtudega raske võidelda? Miks peab inimene mõningaid loomi kahjuriteks? Kuidas saab kahjureid tõrjuda? Õ lk 80–81 TV lk 49
11.- 15. oktoober
1) Kordamine TV lk 50–53
2) Kontrolltöö nr 3
3) PINNAMOOD JA PINNAVORMID.
Maakoor koosneb kivimitest. Kuidas on tekkinud kivimid? Milliseid kivimeid Eestis leidub? Miks on kivimid väärtuslikud? tardkivim, sete, settekivim, paljand, pankrannik ehk klint. Õ lk 8–11 TV lk 4–5 https://www.slideshare.net/nataliavoronova5682/1-tund-pinnamood
18.-22. oktoober
1) Pinnamood ja pinnavormid kaardil. Milline on Eesti pinnamood? Kuidas kujutatakse pinnavorme kaardil? Mida tähendavad absoluutne ja suhteline kõrgus? pinnamood ehk reljeef, pinna-vorm, nõlv, jalam, samakõrgus-joon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus Õ lk 12–15 TV lk 6–7 http://www.elvag.edu.ee/loodusõpetus/0/submit/1353842244.pptx/ ,https://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-absoluutne-ja-suhteline-krgus-mestikud,
https://www.slideshare.net/laurigtx/6-kl-eesti-pinnamood-copy-3210388
2) Eesti suuremad pinnavormid Mille poolest erinevad Kõrg- ja Madal-Eesti? Millised on Eesti suuremad pinnavormid? Õ lk 16–19 TV lk 8–9
3) Mandrijää kujundas pinnamoe Kuidas tekib mandrijää? Kuidas kujundas mandrijää Eesti pinnamoodi? mandrijää, moreen, rändrahn, voor Õ lk 20–23 TV lk 10–11
VAHEAEG
1. - 5. november
1) Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid Kuidas kujundab inimene pinnamoodi? Kuidas mõjutab pinnamood inimtegevust? karjäär Õ lk 24–27 TV lk 12–13 https://www.emaze.com/@AZQZTWRC
2) Õppekäik Kodukandi pinnamoega tutvumine https://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/a03c141d-6bed-492e-99a8-fdfc900b5018/osoon-uuris-milliseid-maavarasid-meie-maapou-peidab
Kordamine TV lk 14–17
3) Kontrolltöö nr 1
8. - 12. november
1) MULD Mulla teke ja areng Kuidas tekib muld? Miks kivimid murenevad? Mis on huumus? muld, orgaaniline aine, mineraalaine, murenemine, huumus Õ lk 30–33 TV lk 18–19
2) Mulla koostis Mis on mullasõmerad? Millest muld koosneb? Kuidas mulla koostis muutub? Millest sõltub mulla viljakus? mullasõmerad, mulla tahke osa, mullavesi, mullaõhk, huumushorisont, liivmuld, savimuld, viljakus Õ lk 34–37 TV lk 20–21
3) Katsete tegemine https://novaator.err.ee/256918/uhe-minuti-loeng-peotaies-mullas-on-rohkem-elu-kui-maal-eales-elanud-inimesi
15.-19. november
1) Muld elukeskkonnana. Mis on taimejuure ülesanded? Kuidas saavad loomad hakkama eluga mullas? Õ lk 38–39 TV lk 22–23
2) Mullaorganismid. Mis roll on mullas bakteritel ja seentel? Millised loomad elavad mullas? aineringe Õ lk 40–43 TV lk 24
3) Projektipäev Mulla elurikkus ja elurikkuse näitajad PMK uuringutes
22. - 26. november
https://novaator.err.ee/253573/osoon-metsaasukate-talveharjumused
1) Mullaelustik talvel Mis juhtub mullaelustikuga talvel? Kuidas taimed talve üle elavad? Õ lk 44–45 TV lk 25
2) Vee liikumine mullas Mis suunas võib vesi mullas liikuda? Kuidas sõltub vee liikumine mullas mulla koostisest? Õ lk 46–47 TV lk 26–27
3) kokkuvõte katsetest. Kordamine kontrolltööks TV lk 28-31 https://jeopardylabs.com/play/muld17
II trimester
29. nov - 3.dets
1) kontrolltöö ( Muld)
2) ASULA Asula kujutamine kaardil Kuidas on tehtud kaardid? Mille poolest erineb plaan kaardist? Mida kujutatakse diagrammidel? Õ lk 84–87 TV lk 54–55
3) Asustuse kujunemine Kus paiknesid esimesed asulad? Kuidas asulad aja jooksul muutuvad? Õ lk 88–89
TV lk 56–57
6. - 10. dets
1) Linna areng Millised tegurid mõjutavad linnade arengut? Mille poolest linnad erinevad? Millega tegelevad linnaplaneerijad? Õ lk 90–93 TV lk 58–59
2) Elutingimused linnas Kellele sobib linn elupaigaks? Miks sõltub linn teistest elukooslustest? Miks on linnas taimedele vähe ruumi? tehiskooslus Õ lk 94–97 TV lk 60–61
3) Taimed linnas Mida peavad taluma linnas kasvavad taimed? Miks ei kasva samblikud linnas kõikjal? prahitaim Õ lk 98–99 TV lk 62–63
13.-17. dets
1) Linnaloomad Miks ei ole linn loomadele hea elupaik? Kus pesitsevad linnas linnud? Kes on inimkaaslejad? parasiit, inimkaasleja loom Õ lk 100–103 TV lk 64–67
2) Park on linna kõige elusam osa Mille poolest erineb park metsast? Mis puud kasvavad pargis? Milliseid linde ja imetajaid võib pargis kohata? Miks on pargid tähtsad? Õ lk 104–107 TV lk 68–69
3) Kordamine TV lk 70–73
20.-22. dets
1) Kontrolltöö
23. detsember - 9 jaanuar - KOOLIVAHEAEG
10 .- 14. jaan
https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/eesti-metsa-lugu
1) METS Elutingimused metsas Mille poolest erineb mets pargist? Millised on elutingimused metsas? Mis on ökosüsteem? ökosüsteem, laguahel Õ lk 8–11 TV lk 4–5
2) Eesti metsad Kuidas metsi liigitatakse? Kuidas mets uueneb? Millised metsad on kõige liigirikkamad? loodusmets, majandusmets, ürgmets, põlismets Õ lk 12–15 TV lk 6–7
3) Metsarinded Mis on metsarinded? Mille poolest erinevad põõsad puudest? Mis taimed kasvavad eri rinnetes? metsarinne, alustaimestu Õ lk 16–19 TV lk 8–9
17. -21. jaan
1) Metsatüübid. Nõmme- ja palumets. Milliseid metsatüüpe Eestis leidub? Mis puuliik on Eestis levinuim? Mille poolest erinevad nõmme- ja palumets? metsatüüp, nõmmemets, palumets Õ lk 20–23 TV lk 10–11 https://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-mets
2) Metsatüübid. Laane- ja salumets. Mille poolest erinevad kuusk ja mänd? Mis taimed kasvavad laanemetsas? Miks on salumetsi vähe säilinud? laanemets, salumets Õ lk 24–27 TV lk 12–13
3) Metsatüüpide kordamine
24.-28. jaan
1) Metsa teema kordamine TV lk 14–17
2) Kontrolltöö
3) Selgrootud ja linnud metsas Kes on kuklased? Kus elab kuuse-kooreürask? Milliseid linde kohtab metsas? Õ lk 28–29 TV lk 18–19
31.jaan – 4.veeb
1) Viktoriin, internetti nõudvate ülesannete lahendamine
2) Imetajad metsas Milliseid imetajad Eesti metsades leidub? Kes on meie metsade tippkiskja? Milline on loomade elu talvel? jahiuluk, sõraline, kisklus, konkurents, tippkiskja Õ lk 30–33 TV lk 20–21
3) Metsade tähtsus ja kasutamine Milleks kasutavad inimesed metsi?Õ lk 34–37 TV lk 22–23
7.-11.veeb
1) Esitlused. Metsloomad Eesti metsades.
2) Kuidas metsi säästlikult kasutada? Mis ohustab metsi? kordamine kontrolltööks.
3) Kordamine TV lk 24–27
14.-18.veeb
1) Kontrolltöö
2) SOO Elutingimused soos Mis on soo? Kuidas tekib turvas? Milline on taimede kasvukeskkond soos? turvas, soo Õ lk 40–43 TV lk 28
3) Kuidas soo tekib? Kus võib tekkida soo? Kui kaua võtab soo tekkimine aega? Miks mõni järv kinni kasvab? Õ lk 44–45 TV lk 29
21.-22. veebr
Õppefilmid teemal Soo
VAHEAEG
28.veeb - 3. märts
1) Soo areng. Madalsoo, siirdesoo ja raba Millised on soo kolm arenguastet? Millised taimed kasvavad madalsoos, siirdesoos ja rabas? Mis on älved ja laukad? madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas Õ lk 46–49 TV lk 30–31
2) Rabataimed Miks on rabataimestik liigivaene? Millised on rabataimede kohastumused? Mis puud kasvavad rabas? turbasammal Õ lk 50–53 TV lk 32–33
3) Ettekanded rabataimedest http://rabivere.kohila.edu.ee/taimestik/#
7.-11märts
1) Ettekanded rabataimedest
2) Raba loomastik Miks leidub rabas palju sääski? Millised linnud pesitsevad rabas? Miks elab rabas vähe imetajaid? Õ lk 54–57 TV lk 34–35
3) Ettekanded raba loomadest
III trimester
14.- 18.märts
1) Ettekanded raba loomadest
2) Soode tähtsus ja kasutamine Miks on sood olulised? Milleks kasutab inimene turvast? Mis ohustab soid? Õ lk 58–61 TV lk 36–37
3) Sood ja sookaitsealad Eestis Miks on Eestis palju soid? Kus asuvad suurimad sookaitsealad? Kuidas soos liikuda? Õ lk 62–65 TV lk 38–39
21.-25.märts
1) Kordamine TV lk 40–43
2) Kontrolltöö 21.märts
3) Praktilised tööd/õppekäik
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1.tunneb huvi looduse uurimise vastu; väärtustab koduümbruse heakorda; väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;
2.mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest; mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;
3.väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;
4.selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
5.kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
6.toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
7.tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
8.koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
9.toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
10.võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
11.toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
12.toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;
13.teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;
14.teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;
15.teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;
16.teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;
17.teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.
18. kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
19.kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
20. toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele; selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.
21.märkab oma kodukoha ilu ja erilisust; väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise;
22. tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat; mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest;
23. hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest;
24. liigub asulas turvaliselt; tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata; märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes;
25. teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
26. võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
27.. iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;
28. koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
29. võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
30. toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta; hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal; teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;
31. teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist; teab inimkaaslejaid loomi; nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimusi.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis. Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see Stuudiumis tegemata tööna, mis asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Trimestri hinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, jooksvaid hindeid, kui ka töövihiku eest saadud hindeid.
Järelvastamine .
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.
Konsultatsioonid teisipäeviti kell 14.00 ruumis 306 või muul aja kokkuleppel õpetajaga.