Ujumine: 3a P, 3b P, 3c P prindi
 |
Autor: Juhan Kolk ujula juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja |
Loodud: 21. märts 2016. a. kell 13.01
Muudetud: 22. oktoober 2020. a. kell 11.22
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: - tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Vesi võib olla laste jaoks huvitav, köitev ja lõbus keskkond või valdavad vastupidised tunded - hirmuäratav, külm, ebameeldiv. Kõik välja toodud tunnused on põhjused, miks lapsevanemad toovad oma võsukesed, kas niisama ujuma, algõpetuse kursustele või treeningutele. Nad soovivad, et laps omandaks vajalikud teadmised liigutustegevustest veekeskkonnas ning saaks hakkama ilma hirmu ja paanikata. Ujumisõpetus on kehalise kasvatuse väga tähtsaks osaks. Ja väga tähtis osa, sest ujumisoskus on lapsele sama vajalik oskus jooksmise, lugemise ja arvutamise kõrval. Ujumisõpetus toimub teises keskkonnas ning seetõttu erineb ta teistest kehalise kasvatuses õpetavatest aladest
Selle veerandi eesmärgiks on ujula eeskirjadega tutvumine, veekartuse ületamine, vette- ja väljahingamise omandamine.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. tund - eelmisel õppeaastal õpitud harjutuste kordamine. Vette hingamise harjutused, hinge kinni hoidmine, õngekork/muna, meritäht, nooleasendis libisemine, pöörlemine
2. tund - krooliujumise jalgadetöö harjutused
3. tund - seliliujumise jalgadetöö harjutused
4. tund - krooli käte + jalgadetöö harjutused
5. tund - selili käte + jalgadetöö harjutused
6. tund - krooliujumise arvestus (100m)
7. tund - seliliujumise arvestus (100m)
8. tund - ujumisoskuse arvestus/sooritamine
"hüpe sügavasse vette, ujumine kõhuli 100m, sukeldumine- eseme põhjast toomine, 3 minutit paigal seismine/puhkamine meritähe asendis, ujumine 100m selili, veest välja tulemine"
9. tund - COOPER test ujumises (12 minuti ujumine)
10. tund - erinevad sukeldumisharjutused
11. tund - erinevad vettehüpped
12. tund - veepalli mängimine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Alusoskuste loomisega kaotatakse hirmud vee üle. Vee tunnetuse tekitamine ja veega sinasõbraks saamine. See kõik saabub tänu paljudele mängulistele kogemustele vees. Kui see tähtis õppeprotsessi osa leiab aset vees mängides ja lõbusal moel kas üksi, kahekesi või grupina ning koos abivahenditega, siis ei saavutata soodsat baasi mitte ainult ujumise õppimiseks, vaid ka üldse sporditegemiseks. Ujumine on kõigi füüsiliste oskuste üheks alusalaks.
Hindamine
Ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele, sealhulgas enesehindamisele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
Tead ja järgid tunnis kehtivaid reegleid ja ohutusnõudeid.
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.