Eesti keel ja kirjandus: 9_grupp prindi
 |
Autor: Maret Laurson eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Maret.Laurson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 31. oktoober 2010. a. kell 22.38
Muudetud: 16. jaanuar 2011. a. kell 20.43
Õppeaasta: 2010/2011
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 4 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Keel on rohkem kui kunagi varem muutunud inimese esmaseks tööriistaks, et elus paremini hakkama saada.
Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetusega taotletakse, et õpilane:
väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjanormidest, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis
pakutavat teavet;
õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhendusoskust;
harjub oma kirjaoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
1. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. Kokku- ja lahkukirjutamise sõltumine tähendusest
2. Kr. J. Peterson elu, looming. Ood. Pastoraal
3. Kirjand
4. Kirjand
2. nädal
1. Kokku- ja lahkukirjutamise sõltumine täiendsõna vormist
2. F. R. Faehlmanni tähtsus meie kirjandusloos. Müütiline muistend
3. Kokku- ja lahkukirjutamise sõltumine põhisõnast
4. Muistendite lugemine küsimustele vastamine
3. nädal
1. Kokku- ja lahkukirjutamise sõltumine kaastekstist
2. C. R. Jakobsoni tähtsus meie kirjandusloos. Kõne
3. I isamaa kõne. Kõne - mis see on? Kõne liigid. Kõne osad.
4. Teatriõpetus. Kuidas kirjutada retsensiooni?
4. nädal
1. Kokku- ja lahkukirjutamise sõltumine traditsioonist
2. Lugemiskontroll
3. Sidekriips liitsõnades
4. Eesti hümn, lipp, vapp
5. nädal
1. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
2. F. R. Kreutzwaldi tähtsus meie kirjandusloos. Eepos
3. Kokku- ja lahkukirjutamise kordamine
4. Kõnede kuulamine
6. nädal
1. Kokku- ja lahkukirjutamise kontrollimine
2. F. R. Kreutzwald
3. Veaohtlike vormide vaatlemine. Mitmesuguseid harjutusi
4. L. Koidula tähtsus meie kirjandusloos
7. nädal
1. Töö veaohtlike vormidega
2. Lugemisülesanne
3. Kirjand
4. Kirjand
8. nädal
1. Tagasiside kirjandile. Vigade parandus
2. L. Koidula luule
3. Nipiga ülesanded
4. Eelkokkuvõte perioodist
9. nädal
1. Muljeid vaheajast
2. Kordamis- ja kinnistamisharjutused
3. Murded ja murrakud
4. Murdetekstide lugemine, tõlkimine, arutelu
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Teavad kokku- ja lahkukirjutamise reegleid ja oskvad neid praktilises kirjutamises kasutada... Õpilased tunnevad, teavad järgmisi ˛anre: oodi, pastoraali , muistendit, kõnet, hümni, muinasjuttu... ; oskavad loetu üle arutleda ja oma arvamusi veenvalt argumenteerida. Õpilased oskavad koostada kõnet ja seda esitada ning kirjutada retsensiooni; teavad hümni, vapi ja sinimustvalgega seonduvat ning väärtustavad oma riigi sümboolikat. Teavad ülevaadet meie murretest.
Hindamine
Kõik tööd on võrdse kaaluga ja kujundavad veerandi kokkuvõtva hinde.
Kontrolltöö hindamine: 90 - 100 % hinne "5"
70 - 89 % hinne "4"
45 - 69 % hinne "3"
20 - 44 % hinne "2"
0 - 19 % hinne "1"
Etteütluse hindamine: 0 - 2 viga hinne "5"
3 - 7 viga hinne "4"
8 - 14 viga hinne "3"
15 - 20 viga hinne "2"
üle 20 vea hinne "1"
Kirjand hindamine toimub riikliku eksamikirjandi juhendi alusel, mis üleval 9kl kirjandiõpetuse ainekaardis.
Konsultatsioon kolmapäeviti kell 15. 45 - 16. 30 või kokkulepel õpetajaga.