Ajalugu: 8a, 8b, 8c, 8d prindi
 |
Autor: Anu Liik Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Anu.Liik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 3. september 2021. a. kell 12.09
Muudetud: 3. september 2021. a. kell 12.09
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal 6.–10. september
I teema - "Vana kord" Euroopas (18 tundi)
Uusaeg - suurte muutuste aeg. Euroopa uusaja hakul
2. nädal 13.–17. september
Seisuslik ühiskond ja aadel. Talupojad ja põllumajandus
3. nädal 20.–24. september
Linnad ja linlased. Religioon ja kirik
4. nädal 27. september – 1. oktoober
Teadusrevolutsioon. Kunst varauusajal
5. nädal 4.–8. oktoober
Kaubandus ja tööstus. Sõjandus
6. nädal 11.–15. oktoober
Kontrolltöö
Varauusaegne riik.
7. nädal 18.–22. oktoober
Inglise revolutsioonid. Sõda ja rahu Euroopas
VAHEAEG
8. nädal 1.–5. november
Euroopa naabrid. Valgustussajand
9. nädal 8.–12. november
Valgustatud absolutism. Kordamine kontrolltööks
10. nädal 15.–19. november
Kontrolltöö
II teema - Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus (7 tundi)
Eesti ala suurte sõdade keerises
11. nädal 22.–26. november
Riigivõim ja aadel. Talurahva elu.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Teema „Maailm 1600–1800“ läbimise järel õpilane
1) teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus, hariduses ja kultuuris ning mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile;
2) iseloomustab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism;
3) teab, mis muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil Vestfaali rahu tulemusena, ning näitab neid kaardil;
4) teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid, ja iseloomustab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust;
5) iseloomustab baroki ja klassitsismi põhijooni;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid valgustus, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism;
7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Louis XIV, Peeter I, Voltaire.
Hindamine
I trimestri hinne kujuneb 2 kontrolltöö (tegemisel võib kasutada oma konspekti) ja arutluse põhjal. Tundides on võimalik saada lisahinne väga hea kaasatöötamise eest või pikema suulise vastuse eest.
Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale
90–100% – hinne 5
75–89% – hinne 4
50–74% – hinne 3
20–49% – hinne 2
0–19% – hinne 1
Arutluse hindamine lähtub samast punktiskaalast. Arutluse punktid: struktuur – 2 p, teema avamine, analüüs – 4 p, orienteerumine ajas – 2 p, faktid – 3 p, järeldus, hinnangud – 2 p, õigekeelsus, stiil – 2 p (max 15 p).
Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist, märgitakse Stuudiumi päevikusse tegemata töö ja selle töö järeletegemine on kohustuslik. Märge T asendub hindega pärast töö esitamist või hindega 1, kui trimestri lõpuks tööd järele ei vastata.
Õpilasel on võimalus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul.