Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 4b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Ülle Jasmin

klassiõpetaja

Kontakt: Ulle.Jasmin@nooruse.edu.ee

Loodud: 17. märts 2021. a. kell 11.20
Muudetud: 17. märts 2021. a. kell 11.33

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester

Kestvus: 5 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

15.-19.03
https://limesurvey.innove.ee/index.php?r=survey/index&sid=491165&token=YMxZK9qsJoNBeWB&lang=et
1. Mis on kirjeldamine õ lk 85-87, tv lk 46-47
2. Liht- ja liitlause õ lk 92-93, tv lk 50
3. Kristiina Kass, „Samuel Seebimulli perekond” õ lk 94-97, tv lk 51-53

22.-26.03
1. Eno Raud, "Sõjakirves on välja kaevatud" õ lk 100-105, tv lk 55-57
2. Koondlause õ lk 106-107, tv lk 58-59
3.Näidendi õppimine

29.03-01.04
1. Koondlause. Toon Tellegen, „Minu isa” Tv lk 59 (hindele) ; Õpik lk 108–110, Tv lk 60
2. Toon Tellegen, „Minu isa” Õpik lk 108–111; Tv lk 61 (Hindele: Õ lk 111 ül 9 või 10, Tv h 133)
3. Liitlause kirjavahemärgid Õpik lk 112–113; Tv lk 62
4. Kuidas hästi kirjeldada. Õpik lk 114–115; Tv lk 63.
5. Toredaid luuletusi Õpik lk 116–119 (Kodutööna: luuletuse päheõppimine)

05.-09.04
1. Harjutav kontrolltöö nr 7 tv lk 64–65
2. ETTEÜTLUS + KONTROLLTÖÖ nr 7 - 10.04.2019 (Liitlause, sidesõnad, kirjavahemärgid; koondlause, kirjavahemärgid; loetelu)
3. Toredaid luuletusi - ühe luuletuse esitamine peast. Õpik lk 116-119; Kokkuvõte Õpik lk 120
4. August Jakobson, „Hiir ja varblane” Õpik lk 121–125 Tv lk 66–67
5. Otsekõne ja saatelause Õpik lk 126–127

12.-16.04
1. Otsekõne. Tv lk 68–69 (Hindele: Tv lk 69 ül 146 ja 147)
2.Muinasjutt – rahva unistused ja uskumused Õpik lk 128–129; Tv lk 70
3. „Lonkav rebane” Õpik lk 130–133; Tv lk 71 h 151
4. „Lonkav rebane” Õpik lk 130–133; Tv lk 71 (Hindele: Õ lk 133 ül 11)
5. Otsekõne kirjavahemärgid Õpik lk 134–135; Tv lk 72-73

19.-23.04
KOOLIVAHEAEG

26.-30.04
1. Fr.R. Kreutzwald, „Vaeslapse käsikivi” Õpik lk 136–137
2. Fr. R. Kreutzwald, „Vaeslapse käsikivi” Õpik lk 138–139; Tv lk 74–76 (Hindele: Tv harj 162)
3. Kunstmuinasjutud Õpik lk 140–141; Tv lk 77–78 (Hindele: Õ lk 141 ül 5)

03.-07.05
1. Kunstmuinasjutud. Tv lk 79; V. Ctvrtek, „Kuidas Rumcajs endale uue püstoli ostis” Õpik lk 142–145; Tv lk 80 - 81
2. Vanasõna Õpik lk 146–147; Tv 82–83 (Hindele: tv lk 83)
3. Vanasõna. Markus Saksatamm, „Tädi Kersti ja nõiutud prints” Õpik lk 147; Õpik lk 148–149; Tv lk 84. Ümberjutustus.
4. Otsekõne kasutamine tekstis Tv lk 85 (hindele) ; Õpik lk 150–151; Tv lk 86
5. Kõnekäänd Õ lk 151, Tv lk 87-87; Õpik lk 152–153 (Hindele: Õ lk 151 ül 3)

10.-14.05
1. Muinasjutulisi luuletusi Õpik lk 154–158.
2. Harjutav kontrolltöö nr 8 Tv lk 90–91
3. KONTROLLTÖÖ nr 8 -17.05.2019 (Otsekõne; saatelause, kirjavahemärgid otsekõnes). Kokkuvõte õpitust Õpik lk 158
IX teema. Sõna ja pilt
4. O. Melano „Kuninga kartograaf” Õpik lk 159; Õpik lk 160–165; Tv lk 92
5. Pilt kõneleb Tv lk 93; Õpik lk 166–167; Tv lk 94

17.-21.05
1. Pilt kõneleb Õpik lk 168–169; Tv lk 95 (Hindele: Tv h 199) 23) Sünonüümid Õpik lk 170–171; Tv lk 96–97
2. Joonas Sildre, „Maailma naba” Õ lk 172–175; Tv lk 98–99
3. Mitmetähenduslikud sõnad Õ lk 176–177; Tv lk 100
4. Venda Sõelsepp, „Kui Kurgil jäi kurk haigeks” Õ lk 178–179; Tv lk 101
5. Antonüümid Õ lk 180–181; Tv lk 102–103

24.-28.05
1. O. Brenifier, C. Devaux, „Sõnad”. Kordamine kontrolltööks Õ lk 182–185; Tv lk 104
2. Tv harjutav kontrolltöö nr 9 Tv lk 106–107
3. KONTROLLTÖÖ nr 9 - 31.05.2019 (sünonüüm, antonüüm; dialoog (otsekõne), jutu ülesehitus, loo analüüs (tegelased, tegevuskoht, -aeg), sõnaliigid, nimed ja nimetused)
4. Loetud raamatute tutvustamine kaaslastele
5. Loetud raamatute tutvustamine kaaslastele

31.05-04.06
KORDAMINE,AJARESERV

07.-11.06
praktikaperiood

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
Mõistab, et erinevatel tekstidel on eri eesmärgid.
Teab peast tähestikku, täis- ja kaashäälikuid. Tunneb võõrsõnatähti ja võõrtähti. Oskab raamatuid, nimesid jm panna tähestikulisse järjekorda.
Teab tekstiliike. Mõistab ilu- ja teabekirjanduse erinevust.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti.
Tunneb tekstist ära pealkirja. Oskab kirjutada pealkirju õigesti.
Teab, kuidas juttu mõtestatult lugeda. Oskab juttu ümber jutustada.
Oskab iseloomustada tegelasi.
Teeb vahet ilukirjandus- ja teabetekstil. Oskab mõelda loole erinevaid lõppe.
Teab, mis on nimi. Oskab eristada isiku-, looma-, koha-, riigi jm nimesid.
Oskab nimesid õigesti kirjutada. Oskab lugeda graafikut ja kasutada selle andmeid tekstis.
Oskab koostada mõistekaarti tegelaste kohta.
Oskab oma elamustest ja juhtumustest jutustada.
Oskab leida endale huvipakkuvat kirjandusteost, raamatut tutvustada. Oskab suhelda virtuaalkeskkonnas.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab leida loo olulisemad sündmused. Oskab arutleda teoses toimunu üle.
Teab, mis on nimetus. Oskab kirjutada ameti-, kuu-, looma-õppeainete, keelte, rahvuste, tähtpäevade nimetusi.
Oskab leida intervjuust olulist infot.
Loeb arusaamisega, leiab tekstist infot, tõlgendab teksti. Oskab esitada kuuldu ja loetu põhjal küsimusi. Oskab kirjutada mõttekaardi järgi kirjaniku tutvustust.
Oskab luuletust mõtestatult lugeda ning esitada, leida esitamiseks kohase tempo, hääletugevus ja intonatsiooni. Esitab luuletuse peast.
Oskab raamatut tutvustada.
Oskab teose tegelast ja tema käitumist suhestada enda ja ümbritsevaga. Oskab teha loetu põhjal järeldusi. Oskab leida tarbetekstist infot.
Teab teabetekstide liigitust. Tunneb teabetekstide iseärasusi. Oskab kasutada teatmeteost.
Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle.
Oskab poolitada ja silbitada. Tõlgendab luuleteksti.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Arutleb katkendis käsitletud teema üle. Kirjutab juhtnööride abil teabeteksti.
Oskab kasutada sõnaraamatut, moodustada sõnadest sõnastikuvormi.
Teab, kuidas lugeda teabeteksti. Hindab pealkirja ja pildi koosmõju, ennustab teksti sisu.
Teab, miks kasutatakse lühendeid. Tunneb üldlevinud lühendeid ja oskab neid õigesti kasutada.
Loeb arusaamisega, tõlgendab teksti. Oskab väidet tõestada tekstinäidete abil. Järjestab sündmusi, täidab tegevuskaardi, jutustab lugu ümber.
Teeb vahet faktil ja arvamusel.
On teadlik aja planeerimise vajalikkusest. Arutleb teksti teema, põhisündmuste, tegelast, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust.
Teab, kuidas väljendada oma arvamust. Oskab arvamust põhjendada. Teab, mida vestlemisel meeles pidada.
Oskab sõnastada luuletuse kõige olulisema mõtte. Tõlgendab luuleteksti. Avaldab arvamust loetud luuletuste kohta.
Oskab töötada rühmas.

Hindamine üles

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.

Õpilane saab veerandi jooksul hinded 1 etteütluse, 4 kontrolltöö, 1 ümberjutustuse ja 2 kirjandusteose analüüsi eest; valikuliselt hinnatakse tv ja koduste ülesannete täitmist, jutustamist, lugemist, kava koostamist ja lühisõnumi kirjutamist.

LUGEMINE:
Lugemise eest pandav koondhinne õppeperioodi lõpuks väljendab õpilase teadmisi ja oskusi
1) Lugemises (õpitud ja tundmatu tekst, luuletuse esitamine)
2) Töös lugemispalaga (pala analüüsimine, tegelaste iseloomustamine, peamõtte esiletoomine, järelduste tegemine, kavastamine, jutustamine, töö sõnavaraga, loovad tööd lugemispala juurde)
3) Klassivälises lektüüri tundmises

Hinne"5" - vigadeta, ladus, teadlik ja ilmekas lugemine; õige, loogiline ja sõnavaralt õige jutustamine; õpilane oskab pealkirjastada teksti erinevaid osi
Hinne"4" - lugemises 1-2 viga, jutustamisel esineb mõningaid ebatäpsusi pala sisu edasiandmisel, puudusi sõnavalikus vms.; peast lugemisel vahetatakse sõnu, kuid parandatakse need ise
Hinne"3" - lugemisel esineb 3-5 viga, tempo aeglane; jutustamisel takerdutakse, jutustus lünklik, sõnavara vaene; luuletuse tekst ei ole kindlalt peas
Hinne"2" - lugemisel 6 või enam viga, ei saada aru loetust ega osata vastata küsimustele; jutustamisel ei suudeta edasi anda pala sisu; luuletuse tekst ei ole peas

KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10

Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%

KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kirjutusvahend sinine või must tinten-pen (kogu vihik sama värviga!)

Eesti keele kokkuvõttev hinne iga õppeperioodi lõpus + koondhinne õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes perioodi hindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel võimalus kokkuvõttev töö (kontrolltöö, etteütlus, töö klassivälise lugemise kohta) järele vastata 10 päeva jooksul.

Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.

Konsultatsioon toimub esmaspäeval kell 13.00 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.


Märkused:
Õppekomplekt
Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati Lepp, Jaak Urmet, Lauri Vanamölder "Eesti keele õpik 4.klassile" ,tv 4.klassile, kontrolltööd 4.klassile; kirjastus Avita 2011