Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ujumine: 1b T, 1c T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Annely Oolup

Kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Annely.Oolup@nooruse.edu.ee

Loodud: 30. jaanuar 2021. a. kell 12.10
Muudetud: 5. märts 2021. a. kell 15.21

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ujumine on kehakultuuri üks osa, mis soodustab laste harmoonilist kehalist arengut, nende karastumist ja tervistumist.
Ujumine on ka eluliselt väga tähtis oskus- meie laste elud on kaitstud, kui kõik lapsed õpetatakse ujuma varajasest lapsepõlvest.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

II trimestri eesmärgiks on:
* hõljumine veepinnal ( Meritähe ja Õngekorgi harjutus)
* libisemine veepinnal
* vahendiga ujumine kuni 25 m

Detsember
1. Vees hõljumise harjutused- kork, meritäht. Kordame sukeldumist ja vettehingamist. Vettehüpped madalast basseini otsast. üksi ja paarides.
2. Kordamine ja harjutamine
3. Mängutund

Koolivaheaeg 23.12. 2020- 10.01.2021

Jaanuar
1. Kordamine ja harjutamine- sukeldumine, vettehingamine ja hõljumine- mängulised harjutused.
Vettehüpped madalast basseini otsast jalad ees vastavalt igaühe oskustele(või istudes servalt).
2. Sukeldumise-ja hõljumise mängulised harjutused
3. Kontrollharjutus- hõljumise oskus veepinnal (harjutus Meritäht, Õngekork)

Veebruar
1.Nooleasend.Libisemine- mängilised harjutused
2 Libisemise harjutamine. Ujumine vahendiga
3.Ujumine plaadiga kuni 25m

Koolivaheag 22.02- 28.02

Märts
1.Libisemine.Ujumine vahendiga kõhuli ja selili
2.Kontrollharjutus- oskus libiseda ja vahendiga ujumine kuni 25 m.
3. Koeraujumine iseseisvalt.
4. Mängulised harjutused .

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

* õpilane oskab ja julgeb hõljuda veepinnal
' oskab ja julgeb sukelduda vee alla
* oskab libiseda nooleasendis
' oskab ja julgeb ujuda vahendiga kuni 25m

Harjutades neid oskusi, täiustuvad vettehingamise ja hingamispeetuse oskus, mis on ujumisoskuse juures väga vajalikud.

Hindamine üles

- ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke/ sõnalisi hinnanguid, toetudes kujundava hindamise põhimõtetele
Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.

Tunnistusele kantaksehinnang õpilase ujumise osaoskustele.

II trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
* oskab hõljuda veepinnal (kõhuli -ja selil)
* ujub vahendiga kuni 25 m.

Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid

P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.

O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiiviis
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi

Ujumistundides on vajalikud trikoo, ujumismüts,ja ujumisprillid (vajadusel). Pesemisvahendid ja saunalina.