Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 8a, 8b, 8c, 8d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: Kaisa.Sau@nooruse.edu.ee

Loodud: 19. november 2020. a. kell 10.58
Muudetud: 30. november 2020. a. kell 11.32

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteesima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone. Ajalooõpetus õpetab, toetab ja arendab üldisi õpioskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, arvutamisoskus, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldistamine jt

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

13. nädal
I tund Linnad ja majanduse areng. Lk 92-95
II tund Religioon, kirik ja haridus. Lk 96-99
14. nädal
I tund Ameerika Ühendriikide tekkimine
II tund Ameerika Ühendriikide tekkimine. Lk 102-105
15. nädal
I tund Prantsuse revolutsiooni põhjused. Lk 106-109
II tund Kordamine
16. nädal
Jõulupidu
17. nädal
Vaheaeg
1. nädal
Vaheaeg
2.nädal
I tund Revolutsiooni algus Prantsusmaal. Lk 110-113
II tund Prantsusmaa revolutsiooni keerises. Lk 114-117
3. nädal
I tund Prantsusmaa Napoleoni ajal. Lk 120-123
II tund Napoleoni sõjad ja keisririigi langus. Lk 124-127
4. nädal
I tund Euroopa pärast Viini kongressi. Lk 10-13
II tund Rahvuslik liikumine. Lk 14-17
5. nädal
I tund Kontrolltöö
II tund 1848. aasta revolutsioonid Euroopas. Lk 18-21
6. nädal
I tund Saksa keisririigi sünd. Lk 22-25
II tund Uusaegne riik. Lk 26-29
7. nädal
I tund Maailma jagamine. Lk 30-33
II tund Pärisorjuse ja orjuse kaotamine. Lk 38-41
8. nädal
Vaheaeg
9.nädal
I tund Tööstuslik pööre. Lk 42-45
II tund Kontrolltöö
10. nädal
I tund Suurtootmine ja kapitalism. Lk 46-49
II tund Tööliste olukord. Lk 50-53
11. nädal
I tund Sotsialism. Lk 56-59
II tund Industriaalse ühiskonna uus pale. Lk 60-63
12. nädal
I tund Muutused kultuuris. Lk 64-67
II tund Vene impeerium 19. sajandil. Lk 70-73
13. nädal
I tund Talurahva vabastamine. Lk 76-79
II tund Rahvuslik ärkamine Eestis. Lk 80-85

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Trimestri lõpuks õpilane:
- oskab seletada olulisemaid uusaja mõisteid
- teab olulisemaid uusaja daatumeid
- oskab kirjeldada eluolu uusajal
- kirjeldab rootsiaegset Eestit
- kirjeldab veneaegset Eestit
- oskab iseloomustada uusaja eesti eluolu, religiooni, haridust ja majandust
- analüüsib miks ja kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid
- teab Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjusi
- kirjeldab Prantsuse revolutsiooni puhkemist, kulgu ja lõppfaasi
- hindab Prantsuse revolutsiooni tagajärgi ja laiemaid tulemusi
- kirjeldab Prantsusmaad Napoleoni valitsemisajal ja pärast seda
- teab, mis põhjustas Napoleoni keisririigi languse
- annab hinnangu Viini kongressi tööle
- teab miks, kus ja kuidas sai alguse rahvuslik liikumine
- oskab analüüsida, miks toimus rahvuslik ärkamine ja mis on selle tulemus
- teab, mis põhjustas 1840. aastatel rahva rahulolematust ja revolutsioonid
- kirjeldab Saksa keisririigi tekkimist ja ülesehitust
- kirjeldab uusaegse riigi kui sellise toimimist ja valitsemist
- teab, kuidas ja kes valitses kolooniaid
- annab hinnangu imperialismi mõjule
- teeb vahet orjusel ja pärisorjusel
- teab miks, millal ja kuidas kaotati orjus ja pärisorjus Euroopas ja USA-s
- analüüsib orjuse ja pärisorjuse tagajärgi
- kirjeldab tööstuslikku pööret ja annavad hinnangu selle olulisusele
- teab, mis on kapitalism ja kirjeldavad kapitalistliku ühiskonna põhimõtteid
- kirjeldab tööliste olukorda uusajal
- teab, mis on sotsialism, kuidas ja miks see tekkis
- kirjeldab industriaalühiskonda
- kirjeldab 19. sajandi ja 20. sajandi kultuuri
- iseloomustab 19. sajandi Vene impeeriumi ning võrdlevad seda ülejäänud Euroopaga

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Teise trimestri hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad trimestri lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Õpetajal on õigus kokkuleppel õpilase, lapsevanema või tugipersonaliga, teha hindamisjuhendis muudatusi.
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409. Konsultatsiooni tulemisest ja teemast, mille kohta soovid teadmisi, anna aineõpetajale teada hiljemalt samal päeval kell 14.00.